„Ta on teinud, mis ta võis.“ (Markuse evangeelium 14,8)
„Ja Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesuse pea peale. Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: „Milleks see salvi raiskamine? Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.” Ja nad tõrelesid naisega. Aga Jeesus ütles: „Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo. Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette salvinud mu ihu matmiseks. Aga tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud.” (Mk 14, 3-6; 8-9) Pane tähele, et Jeesus ütles naise kohta: 1) „Ta on teinud, mis ta võis.“ (Mk 14,8) See on näpuviibutus uhkusele meis, mis arvab, et kui me ei saa teha midagi silmapaistvat ja teistele nähtavat, siis ei ole mõtet midagi teha. Ema Teresa olevat öelnud: „Me ei saa kõik suuri asju teha, aga saame teha väikesi asju suure armastusega.“ 2) „Aga tõesti, ma ütlen teile, kogu maailmas kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud.” (Mk 14,9) Kaks tuhat aastat hiljem räägime me jätkuvalt sellest naisest. Me räägime tema headusest. Teiste vastu hea olemiseks ei pea olema haritud, tark või rikas. Bill Borden keeras oma perekonna varandusele selja ning jutlustas Yale´is tudengitele ja tänavatel orbudele, leskedele ja alkohoolikutele. Enne oma surma kirjutas ta: „Täielik pühendumine, ei taganemist, ei kahetsust.“ Täielik pühendumine: ära hoia midagi tagasi. Ei taganemist: ära pöördu tagasi. Ei kahetsust: teeni Jumalat ja teisi ja Su autasu taevas on kindel. (vt 2 Tm 4, 6-8) 2Kr 35-36 Mk 7:24-37 Ps 119:113-120 Õp 22:1-3
