„Olen lõpetanud elujooksu.“ (Pauluse teine kiri Timoteusele 4,7)
Enne, kui Paulus usu eest surmati, kirjutas ta: „Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu. Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõikidele, kes igatsevad tema ilmumist.“ (2 Tm 4, 7-8) Kuni hetkeni, mil ta hukati, kirjutas Paulus tõdesid, mis maailma muutsid. Ta võis öelda, et lõpetas elujooksu, kuid ei andnud kunagi alla. Kas tal oleks olnud põhjust alla anda? Loomulikult. Teda kiusati taga ja ta sõbrad jätsid ta maha. Mis teda elus hoidis? Nägemus, mis ta südant põletas. (vt Ap 26, 19) Seni, kuni Sul on nägemus, ei jää Sa vanaks. Hirmust vananemise ees saad üle, tehes järgmist: 1) säilita usu ja ootuse suhtumine. Seni, kuni usud, et Su parimad päevad on ees, siis seda nad ka on! 2) ära keskendu vanadele headele aegadele, vaid otsi võimalusi teha uusi mälestusi. Tähista pühi uuel viisil, uutes kohtades või uute inimestega. Kui Sul pole seda, mida tahad, siis pead hakkama tegema seda, mida veel teinud ei ole. 3) aja oma rahaasjad korda. „Hea inimene jätab pärandi lastelastelegi, aga patuse vara talletatakse õigele.“ (Õp 13,22) Suurim pärandus, mille jätta saad, ei ole raha, vaid armastus, truudus, integriteet ja Jumalaga elatud elu. Jumala lunastatud lapsena lähed surres paremasse kohta, kuid Sinu eesmärk peaks olema muuta maailm paremaks kohaks.
1Jh 1:1 – 3:10 Mk 8:1-13 Ps 119:121-128 Õp 22:4-7
