“…hoia oma keelt kurja eest…” Psalm 34:14
Kas oled kuulnud lugu kolmest naisest, kes otsustasid üksteisele oma nõrkused üles tunnistada? Esimene tunnistas, et joob liiga palju. Teine ütles, et kadestab üht sõpra, kes näeb väga hea välja. Kolmas ei öelnud midagi. Teised käisid peale ja uurisid: “Räägi välja, mis on sinu nõrkus?” Lõpuks kostis kolmas: “Minu nõrkus on tagarääkimine ja ma ootan, et saaks minna ja teie nõrkustest rääkida!” Nali naljaks, kuid tagarääkimise kohta on Piiblis väga karmilt öeldud: “Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus.” (Õp 13:3). “Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine.” (Jk 1:26). “…kes tahab armastada elu ja näha häid päevi, see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust.” (1Pt 3:10). Tagarääkimine on nagu vastu seina visatud pori – see ei pruugi sinna pidama jääda, küll aga jätab endast pleki, mis võib jääda sinna elu lõpuni! Niisiis, enne kui sihid, vaata, mis Sul sihikul on. Küsi endalt, kui palju kahju Sa oma jutuga tekidada võid ja kuidas end pärast seda tunned. Saalomon ütles: “Surm ja elu on keele võimuses, ja kes seda armastab, saab süüa selle vilja.” (Õp 18:21). Kas mõistad? Sul tuleb oma sõnade vilju “süüa”. Mida külvad, seda lõikad, olgu siis head või halba. Kui otsid süüdlast, siis vaata esmalt peeglisse. Kui tegeled enese vajakajäämistega, ei jää Sul aega teisi taga rääkida.
Piiblisalmid tänaseks: Hesekieli 43-45; Juuda
