“…milline on tema pärandi kirkuse rikkus pühade sees…” Efeslastele 1:18
Paulus palvetas Efesose usklike eest, et nad saaksid teada, milleks Jumal neid kutsunud on ning mõistaksid “rikkust”, mis Tema nendesse panustas. Mõtle selle valgel järgnevale. 1. Jumal teab, mida Ta Sinusse on panustanud. Üldjuhul ei lunasta Ta Sind täna selleks, et kohe homme taevasse viia. Ta on Sind kutsunud ja varustanud kindlal eesmärgil. Kristus rääkis, et mõned meist on viie talendiga inimesed, mõned kahe ning mõned ühe talendiga (vt Mt 25:15). Seepärast polegi õige üksteist võrrelda. Su tasu ei määra see, missugused talendid Sul on, vaid see, mida nendega peale hakkad. Sa lähed Jumalaga vastuollu siis, kui matad oma talendi maha, sest pelgad riskida ja läbi kukkuda. 2. Jumal kaitseb seda, mida Ta Sinusse panustas. Kas me oleme vahel Jumalale sõnakuulmatud? Jah. Kas Ta kutsub meid korrale? Jah. Sinu reaktsioon võib aga korralekutsumise aega lühendada või pikendada. Kas Jumal võib meist lahti öelda? Mitte iial! “Jumal ei kahetse ju oma armuande ega kutsumist.” (Rm 11:29). 3. Jumal ootab oma investeeringutest kasu. Mida on Sul elu lõpul tänu oma talentidele ette näidata? Jumal andis Sulle aja, talendid ja vahendid. Kas kasutad neid isekalt või selleks, et teenida Teda ja olla õnnistuseks teistele? “…me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba.” (2Kr 5:10). Üks luuletaja on kirjutanud: “Vaid üks elu, mis peagi on läinud. Vaid see, mis Kristusel’ tehtud, on jäänud.”
Piiblisalmid tänaseks: Hesekieli 46-48; Ilmutuse 1
