„Nõnda ei taha teie Isa, kes on taevas, et ükski neist pisikestest hukkuks.” (Mt 18,14)
Philip Bray asutas Atlata tänavamisjoni nimega Turvakodu (“Safe House Outreach”). Ta kirjutas: „Kord viipas üks väike poiss minu suunas, nii nagu prostituudid seda teevad. Jäin seisma ja lugesin talle moraali, arvates, et ta ei teadnud, mida liigutus tähendas. Selle peale ütles ta: „Ma ajan äri. Ma elan siin Cabbagetownis ja mu vend õpetas mind töötama.” „Mis su nimi on? Kui vana sa oled?” küsisin. „Minu nimi on Billy Bob ja ma olen kaheksa aastane.” Tema vastus jahmatas mind. „On sul tõesti kundesid?” „Mida noorem oled, seda tulusam see on. Mina saan kakssada korra eest. Minu kolmeteistaastane vend saab vaid 20, sest tal on AIDS.” Ma palusin teda, et ta lubaks end aidata ja alustaks uut elu, kuid ta keeldus. „Ma ei saa. Ma olen oma perekonna väljapääs getost.” Nädalaid üritasin teda leida. Ühel päeval leidis politsei ta vägivallatunnustega surnukeha prügilast, kuhu kunde ta visanud oli. Tänavamisjoni lugudel ei ole alati õnnelik lõpp. Mõnikord on valu ja meeleheide liiga suured. Ometi on lootus. Jeesus suri Billi Bobide eest, nii nagu ta suri ka Billy Grahamite eest. Just seepärast olen ma siin tänaval.” „Nõnda ei taha teie Isa, kes on taevas, et ükski neist pisikestest hukkuks.” (Mt 18,14) Oled kutsutud jätma oma mugavustsooni ja sirutama end Jeesuse armastusega maailma poole.
