„Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja.“ (1. Johannese kiri 4, 18)
Kui lapsena ropendasid, siis võib-olla ähvardasid vanemad Su suud seebiga pesta. Kui hirm oleks kohatu sõna, siis usk Jumala armastusse Sinu vastu on kui seep. Tihti arvame, et Jumal võtab meid omaks tänu meie armastusele tema vastu, mitte sellepärast, et tema meid armastab. Piiblis on kirjas: „Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud.“ (1 Jh 4, 19) Jumal armastab Sind Kristuse tegude, mitte Sinu tegude pärast. Kui Kristuse vastu võtad, siis näeb Jumal Sind „Kristuses“ (2 Kr 5, 17). Kuigi oleme Jumala jaoks Kristuses, ei tähenda see, et Jumal meil kõike teha lubab. „Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab. Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.“ (Hb 12, 6, 11) Jumala piits ei ole äratõukamine. See on tõend tema hoolest, armastusest ja igavesest armastusest. Jumal armastab Sind kogu aeg ühtemoodi ja väga. Tema armastus ei kõigu, lahtu ega kao. See teadmine peaks Sinu usku suurendama ja hirmu välja heitma.
Js 45-48 Lk 3:1-10 Ps 79 Õp 2:9-10