„Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi.” (Jh 4, 14)
Kord küsisid variserid Jeesuselt, „miks te sööte ja joote koos tölnerite ja patustega?” (Lk 5,30) Missugune põlgus nende poolt, kes oleksid pidanud esimesena armastust ja kaastunnet üles näitama! Jeesus armastas inimesi. Vaatame näiteks lugu naisest kaevul. Esiteks astus Jeesus reeglite vastu. Juudid ei lävinud mitte-juutidega ning päris kindlasti mitte sellist laadi naistega. Ometi kõndis Jeesus maha pika maa, et temaga kohtuda. Jeesus pakkus naisele oma maailma. Ta ei soovinud saada naise sarnaseks, vaid teda lunastada ja taastada. Sellepärast nimetatakse Jeesust ka patuste sõbraks. (Mt 11,19) Kas inimesed ütleksid sedasama Sinu kohta? Jeesus oli ka jäämurdja. Ta valis vestluseks naist huvitava teema. Alustada tuleb sealt, kus inimesed on, mitte sealt, kus nad Sinu arust olema peaksid. Kasutama peab sõnu, millest nad aru saavad. Äratõukamise hirmust tuleb üle saada. Võib-olla teeb nende eitus Sulle haiget, kuid proovimata ei saa Sa seda kunagi teada. Jeesus edastas infot ja jagas eluvett religiooni asemel. Kuidas saad öelda, et armastad kedagi, kuid ei jaga nendega pääste imelist sõnumit? Kõik inimesed, keda oma teel kohtame, on kas minevikus kinni, tuleviku pärast mures või vajavad tõelist sõpra. Leia nad sealt, kus nad on ja jaga nendega elavat vett. Neil on janu.
