Tõeline alandlikkus

„Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu.“ (1 Pt 5,5)
Piiblis on mainitud kahte alandlikkuse varianti. 1) võlts alandlikkus. Paulus kirjutas: „Ärgu võtku teie võiduandi ükski, kes seda tahab alandlikkuse ja inglite teenimise kaudu, ja kes selle üle, mis ta on näinud, asjata oma lihalikus mõistuses hoopleb.“ (Kl 2,18) Kõik, mis Sinu tähelepanu Jumalalt ära viib, ei ole talle meelepärane. 2) tõeline alandlikkus. Tõeliselt alandlikud inimesed ei solvu kergesti ega ründa, vaid pööravad teise põse. Ometi ei ole tõeline alandlikkus võrdne argusega, sest selleks on julgust tarvis. Alandlikkus paneb Sind võtma madalama koha, kui väärid, oma saavutusi vaka all hoidma ning süüdistusi, solvanguid ja rünnakuid taluma. Läbi selle ei mõtle Sa endast vähem. Peetrus käsitles seda küsimust järgmiselt: „Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu”. Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal.“ (1 Pt 5, 5-6) Uhkus on meile ainult komistuskiviks. Tuleta endale regulaarselt meelde, et kõik, kes oled ja kõik, mis Sul on, tuleb Jumalalt. Anna kogu au temale.