„Teil ei ole, sest te ei palu.“ (Jaakobuse kiri 4,2)
ette viinud?Piibli algusest kuni lõpuni on tõendeid selle kohta, et Jumal vastab palvetele. Jumal teeb võimatut kui palvetame. Palvetades ühineme Jumala eesmärgiga ning ammutame Kõigeväelise jõust. Kuna me palvetame, siis töötab Jumal läbi meie viisidel, mis muidu võimatud oleks. Teatud asjad on Jumal palvest sõltuvaks teinud – asjad, mis ilma palveta ei sünniks. Kas Jumal saab ilma meie palveta ükskõik, mida teha? Loomulikult. Kuid Jumal on otsustanud, et kasutab oma laste palveid oma eesmärkide täitmiseks. Palveta piirame Jumala tegevust oma elus. See võib mõne kõrvus valesti kõlada, kuid miks muidu kirjutas Jaakobus: „Teil ei ole, sest te ei palu.“ (Jk 4,2) Miks palus Paulus oma sõpru: „Viimaks veel, vennad, palvetage meie eest, et Issanda sõna leviks ja kirgastuks nõnda nagu teiegi juures ning et meid kistaks välja üleannetute ja kurjade inimeste käest,“ (2 Ts 3, 1-2) kui ta poleks usknud palve väge ja selle olukorra muutmise võimu? Nii Jaakobus kui Paulus uskusid, et Jumal võib oma õnnistusi tagasi hoida, kui nad ei palveta. Kuna nad õnnistust soovisid, siis palusid nad ise ja palusid ka teistel palvetada. Nad ei soovinud piirata seda, mida Jumal neis ja läbi nende teha tahtis. Kui Sina soovid Jumala õnnistusi enda peale, siis palveta.
2Sm 3:22 – 7:17 Mt 24:36-51 Ps 110 Pro 17:15-17
