„Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni!“ (Jaakobuse kiri 5,7
Kannatlikkus Piiblis kätkeb endas järgmist: 1) kindlust, et Jumala armastus on püsiv ja tema ustavus igavene. „See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur!“ (Nl 3, 22-23) 2) kindlust, et ta peab oma lubadusi. „Ainsatki sõna ei ole langenud tühja kõigist ta headest sõnadest, mis ta oma sulase Moosese läbi on rääkinud.“ (1 Kg 8, 56) 3) et kõik meie mured on Jumalal kontrolli all. „Issand viib mu asja lõpule.“ (Ps 138,8) 4) kindlust, et ka kõige keerulisemates olukordades teeb ta meile head. „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.“ (Rm 8, 28) Jumalas kindel olemine aitab meil tema Sõna järgi elada. „Kes usub, see ei tunne rahutust.“ (Js 28,16) Kannatamatus on paljude meie läbikukkumste põhjus. Seepärast kirjutas apostel Jaakobus: „Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni!“ (Jk 5,7) Siimon Peetrus tappis peaaegu inimese Getsemani aias, püüdes Jeesust kaitsta. (Vt Jh 18,10) Mooses lõi kannatamatusest vastu kivi, selle asemel, et seda kõnetada, nagu Jumal käskinud oli. Tema kannatamatus maksis talle Tõotatud Maa. (vt 4 Ms 20, 1-13) Aabrahami kannatamatus viis Iismaeli sünnini ja keeruliste probleemideni perekonnas. (vt 1 Ms 16, 1-16) Seepärast kirjutas Paulus: „Sest mis iganes enne on kirjutatud, see on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Pühakirja julgustuse kaudu oleks lootust.“ (Rm 15,4) Sõna tänakseks päevaks on – ole kannatlik! 2Sm 1:1 – 3:21 Mt 24:26-35 Ps 102:18-28 Õp 17:11-14
