Kas oled stressis? I

„Siis sa võiksid olla kindel ega tarvitseks karta.“ (Iiob 11,15)

Kui väldid hoiatussignaale, võib krooniline stress Su kehale püsivad kahjustusi tekitada. Milliseid signaale tuleks tähele panna? Esiteks annab Sinu kõht endast märku. Kui oma pingele väljundit ei leia, siis hakkad näiteks ülesööma, suitsetama, jooma, meeemürke tarbima või muul viisil oma keha kahjustama. Ka võid end teistest isoleerida ja tahta pigem üksi olla. Üks kirjanik on naljatades öelnud: „Avastasin, et pean oma stressiga tegelema,kui mu urin muutus koera omast valjemaks ja mu perekond soovitas mul minna marutõve vastast süsti saama.“  Kahjuks teeb kõige rohkem kahju see, mida me ei näe. Pikaajaline stress tõstab vererõhku, tekitab migreeni ja pingepeavalu ning aitab kaasa südame haiguste tekkele. Krooniline stress tõstab kardiovaskulaarsete haiguste riski ligi 50%. Ka alkoholismi, hirmuhoogude, astma, vähi, külemtushaiguste, depressiooni, unetuse, ülekaalu, maohaavade ja insuldi tekkimise üheks teguriks on stress. Kontrollimatud nutuhood, kui oled väga väsinud, ei teki ka niisama. Stress vähendab östrogeeni taset kehas ning see omakorda põhjustab emotsionaalset tasakaalutust. Kui tunned eelnevast end ära, siis on aeg midagi teha. Muuda oma prioriteete, hakka oma elu juhtima ja pöördu Jumala poole. „Kui sinagi oma südant valmistaksid ja sirutaksid oma käed tema poole, siis sa võiksid olla kindel ega tarvitseks karta.“ (Ii 11, 13-15) Hs14:1 – 16:52 Mk 14:43-52 Ps 129 Õp 14:25-28

 

 

Reklaam

  • STP Arhiiv

    July 2024
    MTWTFSS
    1234567
    891011121314
    15161718192021
    22232425262728
    293031 

  • Nüüd saab meid toetada ka Paypal'i kaudu.


  • Kommenteeri saadet