„Jumal armastab rõõmsat andjat.“ (2. Korintlastele 9,7)
Film „Schindleri nimekiri“ räägib loo tehaseomanikust Poolas, kes juute päästis. Oskar Schindler oli mees, kes otsustas oma positsiooni juutide päästmiseks kasutada. Tal oli Poolas vabrik ja ta palkas oma vabrikusse juute, päästes nad nii gaasikambrist. Töötajate pidamine oli kallis ja ettevõtte vee peal hoidmine sulatas tasapisi tema oma varanduse. Film lõppes natside kaotusega ja Schindleri tõeline panus tuli ilmsiks surnute ja vabadusse vaaruvate inimeste üles lugemisel. Ühes stseenis avastas Schindler midagi õõvastavat: ta oleks võinud veel mõne hinge päästa. Meest valdas sügav kahetsus ja ta kaebles üksikute isiklike omandite olemasolu üle. Kui ta vaid oleks teadnud, millal sõda lõpeb, oleks ta võinud veel midagi ära teha. Oskar Schindler oli kangelane. Tema oli tõenäoliselt inimene, kes teise maailmasõja ajal kõige rohkem juute pääsis. Ometi ei mõelnud ta päästetutele vaid, neile, kes surid. Ta soovis, et oleks teinud rohkem. Schindleri loo sõnum on järgmine: ka rõõmus andja vaatab tagasi ja soovib, et oleks teinud veel rohkem. On olemas ka need, kes andsid vähem, kui said ja ka need, kes üldse ei andnud. Millisted võiksid nende inimeste mõtted olla, kui peavad Jumalale aru andama? „Jumal armastab rõõmsat andjat.“ (2 Kr 9,7) Sõna tänaseks päevaks on – anna!
Ilm 5-9 Mt 15:29-39 Ps 16 Õp 13:1
