„Läki siis julgusega armu aujärje ette.“ (Heebrealastele 6, 16)
Julgus ei ole ülbus, eeldus ega aluseta nõue. Julgus on teamine, kes Sa Jeesuses oled. Paulus kirjutas: „Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!“ (Hb 6, 16) Jumala lunastatud lapsena on Sul alati õigus Jumala ette minna. See teadmine aitab Sul üle saada saatana püüetest Sind end väätusetuna tundma panna. See teadmine võtab ka soovi öelda: „Tean, et Jumal on võimeline, kuid ei usu, et ta midagi minu jaoks teeb.“ Nii mõtlevad inimesed, kes endast palju ei pea. Imeline tõde on aga, et Jeesus on Sinu väärtuslikuks teinud. (Kl 1, 12) Pane ka tähele, et „armu ja halastust leiame parajal ajal“ ja arm on teenimata teene. Teisisõnu öeldes annab Jumal Sulle seda, mida Sa ei ole ära teeninud, kui oled piisavalt enesekindel seda tema käest küsima. Isa poole pöördume, küsime ja palume Jeesuse nimel. Kui Sinu südames on varjul patt, siis on raske kindlusega palvetada. Üles tunnistamta patt seob ja sulgeb Su südame Jumalale. (vt Ps 66,18) Sina võid aga paluda Jumalal patt ilmsiks tuua. Kui ta seda teeb, siis pead patuga tegelema, et see edasist suhet ei hägustaks. Kui Jumal Sulle Sinu eksimusi meelde tuletab, siis pööra neile tähelepanu, tunnista neid, võta vastu tema andestus ning saad seejärel kindlusega palvetada.
Ilm 1-4 Mt 15:15-28 Ps129 Õp 12:27-27
