„Ent igaühele meist on antud armu Kristuse kingi
kohaselt.“ (Efeslastele 4,7)
Paulus ütles, et Jeesus „on läinud üles kõrgesse, viies vangiviidud vangidena kaasa ning on andnud inimestele ande.” (Ef 4, 8) Paulus kasutas kuninga metafoori, sest tol ajal oli tavaline, et võitja kuningas tuli oma inimeste juurde tagasi vangide ja kaotaja varandusega. Oma võitu tähistas kuningas inimestele kingituste jagamisega. Nii tegi ka Jeesus. Olles patu ja surma ristil seljatanud, tõusis ta Taevasse, istus Isa paremale käele ning andis inimestele ande. Milline imeline mõte!
Kõigile on olemas annid. Ühele arstitee, teisele raamatupidamine ja keegi ei jää ilma. Need annid tulevad erinevates kombinatsioonides ning suurustes. „Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks.“
(1Kr 12,7) Meie pärand on armule rajatud ning võrdne, kuid meie ülesanded on individuaalsed. Lumehelbed on kõik erinevad. Kahte ühesugust sõrmejälge ei ole. Miks peaks siis kaks oskust ühesugused olema? Seepärast ütles Paulus: „Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.“ (Ef 5, 17) Kas Sina tead, mida Issand tahab? Kui ei, siis küsi ta käest. Küsi ta käest ja siis laulad laulu, mille ta Sinu jaoks loonud on ning ületad finišijoone, hüüdes „Mind loodi selleks!“
Piiblis on kirjas: „Aga igaüks katsugu läbi oma töö ja siis ta võib kiidelda üksi iseendas, mitte teistele, sest igaühel on kanda oma koorem.“ (Gl 6, 4-5)
Jos 19:24 – 21:45 Mk 10:23-34 Ps 111 Õp 23:4-6
