„Kes surma kartes olid kogu eluaja orjapõlves.“ (Heebrealastele 2, 15)
Piiblis on kirjas: „Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus surma üle – see tähendab kuradi ja vabastaks need, kes surma kartes olid kogu eluaja orjapõlves.“ (Hb 2, 14-15) Teoloog Adolf von Harnack on öelnud: „Kristuse haud oli hävimatu usu sünnikohaks, et surm on võidetud ja igavene elu on olemas. On asjatu tsiteerida Platonit… kasutu viidata Pärsia religioonile ning hilisema judaismi ideedele ja kirjandusele. Kõik eelnev oleks hukkunud, aga kindlus ülestõusmise ja igavese elu kohta, mis on seotud hauaga Joosepi aias, ei ole kadunud. Ja veendumusele, et Jeesus elab, rajame endiselt need igavese linna kodakondsuse lootused, mis muudavad meie maise elu elamisväärseks ja talutavaks. Ta vabastas need, „kes surmahirmu tõttu olid kogu oma elu jooksul orjuses“.“ Head uudised on, et surmahirmu ei pea tundma! Dr Simon Greenleaf, Harvardi õigusprofessor, üks maailma suurimaid õigustõendite autoriteete, valgustas oma tohutuid teadmisi Jeesus Kristuse ülestõusmise tõendite kohta ja paljastas nende tõendite iga lõime kõige põhjalikumale kriitikule. Ja kui ta seda tegi, jõudis ta järeldusele, et tõendid olid nii vankumatud, et mis tahes erapooletus kohtusaalis maa peal kuulutataks see ajalooliseks faktiks. Mida see kõik siis meie kui usklike jaoks tähendab? Lihtsalt seda: Kristuse ülestõusmine tagab meie oma!
1Kn 8-9 Mt 13:24-35 Ps 108 Õp 12:14
