„Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki.“ (Heebrealastele 11, 17)
- Moosese raamatu 12. peatükis käskis Jumal Aabrahamil oma kodumaa, perekond ja turvalisus maha jätta. Mooses tegi nii, nagu Jumal ütles ja hakkas lubaduse toel tundmatu tuleviku poole liikuma. 75-aastane patriarh läks ilma kahtlemaga nii „nagu Issand teda käskis.“ (1 Ms 12, 4) Kakskümmend viis aastat sealt edasi sündis Iisak, ime läbi sündinud poeg, kes pidi täitma Jumala lubaduse läbi Aabrahami järglaste „sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et Aabraham kuulas mu sõna ja pidas, mis ma käskisin pidada – mu käske, seadlusi ja õpetusi.“ (1 Ms 26, 4-5) Selle järel nõudis Jumal tõelist ohvrit: „Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!” (1 Ms 22,2) Jumalale kuulekalt „Aabraham tõusis hommikul vara, võttis enesega kaasa oma poja Iisaki.“ (1 Ms 22, 3) Jumala õnnistus sõltus Aabrahami soovist oma kõige kallimast lahti lasta. Iisakist kinni hoidmine on mõistetav ja loomulik, kuid oleks lubatud õnnistuse lühisesse ajanud. Millest Sina kinni hoiad, mis takistab Jumalal Sind õnnistada? Kas need on Sinu lapsed, sõprussuhted, renomee, võim, maine vara, mugavus või hoopis harjumused? Aabrahami valmisolek ohverdada oli selge märk usust. „Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki.“ (Hb 11, 17) Kuidas ta seda teha sai? „Sest ta arvestas, et Jumal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.“ (Hb 11, 19) Aabraham uskus, et lahti laskmine ei tähenda kaotamist, vaid millegi veel parema saamist. Sama kehtib Sinu kohta! 2Kn 10-12 Mt 18:21-35 Ps 73:1-16 Õp 13:17-19
