„Kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, oma suu sõnade pärast kinni püütud.” (Õpetussõnad 6, 2)
Kirjanik Stormie Omartian kirjutas: „Oma tee alguses Jumalga rääkisin enda kohta halba: „Olen läbikukkuja, olen kole, miski ei õnnestu, keegi ei hooli minust.“ Siis kõnetas Püha Vaim mind, öeldes: „Surm ja elu on keele võimuses.“ (Õp 18, 21) Olin enda kohta surma, mitte elu rääkinud. Üks väga konkreetne näide oli minu kõnehäire. See oli mul lapsepõlvest peale olnud ning koolis narriti mind selle pärast. Kui olin piisavalt vana, et endale logopeedi lubada, siis harjutasin aastaid iga päev, nähes vaid pisikest edasiminekut. Kaotasin ikkagi oma hääle iga esinemise poole peal. Nutsin ja ütlesin endale, et ei hakka kunagi õigesti rääkima. Kui neid sõnu enda kohta ütlesin, sõnas Jumal: „Sa tood oma sõnadega oma olukorda surma sisse, sest ei räägi tõde. Ära ütle seda, mida mõtled või seda, mis tõe moodi välja näeb. Räägi Jumala Sõna, seda mille kohta tead, et see on tõde. „Kogelejate keel ruttab selgesti rääkima.“ (Js 32,4) „Ja ma panin oma sõnad sulle suhu.“ (Js 51, 16) Varsti peale seda kutsuti mind naiste koosolekule kõnelema ja ma andsin oma hirmud Jumala kätte ja hakkasin tema tõde oma negatiivsete arvamuste asemel rääkima. Minu kõne läks väga hästi ja kõnelemise teenistuse uksed avanesid mulle. Piiblis on kirjas: „Kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, oma suu sõnade pärast kinni püütud.“ (Õp 6,2) See kehtib ka sõnade kohta, mida ensese kohta ütled. Kustuta oma sõnavarast ära lootusetuse, kahtluse ja negatiivsuse sõnad. Need näivad ohtutud, kuid mõjuvad halvasti sinu kehale ja vaimule. Räägi selle asemel sõnu, mis sind ja sinu soove tõstavad ja toetavad.“
2Kn 7-9 Mt 18:10-20 Ps 80:12-19 Õp 13:13-16
