Leida üheskoos julgustust mõlemapoolse usu, teie ja minu oma varal.“ (Roomlastele1, 12)
Järgmine kord, kui metsas jalutad, peatu ja mõtle, mis Su jalge all toimub. Puude juured on üksteisega seotud ning moodustavad tugivõrgustiku. Ühel on ligipääs veele, teisel toitainetele ja kolmas saab päikesevalgust. Mitte ühelgi puul ei ole kõiki võimalusi, kuid koos saavad nad kasvada ja elutormidele vastu panna. „Vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea – Kristus. Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne. Sel viisil saab ihu kasvujõu iseenese ülesehitamiseks armastuses.“ (Ef 4, 15-16) Mõnedel iseseisvamatel inimestel on selle arusaamaga raskusi. Me lendame üksinda, kuni juhtub õnnetus ja siis mõistame, et meil on tarvis: 1) julgustamist. Isegi Paulusel oli julgustamist vaja. „Sa tead seda, et mulle on pööranud selja kõik, kes on Aasias, nende seas Fügelos ja Hermogenes. Issand andku halastust Onesiforose kodule, sest tema on mind sagedasti kosutanud ega ole häbenenud mu ahelaid, vaid kui ta juhtus Rooma, otsis ta mind hoolega ning leidis üles.“ (2 Tm 1, 15-17) 2) kaastunnet. „Rõivastuge siis nagu Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku kaastundega.“ (Kl 3, 12) Me kõik tahaksime, et meid mõistetaks, kuid mõnikord on meil aitamisega liiga kiire ning me ei märka neile lihtsalt kaasa tunda. 3) armu. „Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi!“ (2 Tm 1, 13) Jumala arm paneb meid teistele andeks andma ja armu üles näitama.
2Mo 22-24 Mt 6:1-8 Ps 71: 1-16 Õp2:1-2