„Igaüht kiusab ta enese himu.” (Jk 1,14)
Jaakob kirjutas: „Ärgu kiusatav öelgu: „Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma. Ärge eksige, mu armsad vennad!” (Jk 1, 13-16) Pattu edasi tehes ja oma väärtusi kuritarvitades võid jõuda paika, kus omaenda nahas on raske elada. Isu, millele liigselt järgi antakse, võib muutuda sõltuvuseks. Eilsed tahtmised võivad olla tänased vajadused. Enne, kui tead, oled andnud oma elu ohjad, millelegi, mis Sulle vaid ajutist pääsu pakub. Peatu ja küsi endalt: 1) mis saab minu elu eesmärgist? Mis saab sellest inimesest, kelleks Jumal mind kutsunud on? Teiste rõõmu nägemine meenutab pidevalt enda kaotust. 2) mis saab siis, kui mure mu elu ja perekonda tuleb? Tõelise rahu leiad vaid Jumalaga koos olles. „Otsige Issanda, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal! Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Issanda poole, siis halastab tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest tema annab palju andeks.” (Js 55, 6-7)
