„Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!” (2 Ms 3,4)
Moosesel olid neljakümneselt kõik võimalused maailmas, ometi tundis ta end kaheksamümneselt kui kadunud hing. Selle asemel, et teha Jumala tahet Jumala plaani kohaselt, venitas ta sellega nelikümmend aastat. Mingil hetkel me elus tuleb tunne, et elu on meist mööda läinud. Meie unistused tunduvad luhtunud ning kriis annab võimaluse alla anda. Paljud annavad alla, kuna arvavad, et Jumal on alla andnud. Ometi teenime me just ülesehitavat Jumalat (vt Jl 2,25) Moosese elu näitab, et ükskõik kui paljude valepöörete asemel toob Jumala arm meid tee peale tagasi. Ta arvas, et tema minevik tegi ta ebasobivaks, ometi panustas Jumal temasse ning lasi tal oma saatusega kokku saada. Keegi ei tundnud lossi protokolli nii hästi nagu Egiptuse prints – ta ju kasvas selles üles. Peale neljakümmet aastat kõrbe tundis ta ka seda kohta hästi. Mooses eksis lugematutel kordadell enne, kui õigesti toimis. Sama võib kehtida ka Sinu kohta. Jumal võib kasutada eilseid vigu, et anda Sulle iseloomu, tugevust ja tarkust Sinule antud ülesande täitmiseks. Jumal teeb midagi imelist, kui talle anda katkise elu tükid.
