„Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!“ (Psalmid 30,5)
Maakera tiirleb kogu aeg, mis tähendab, et kui ühel poolkeral on öö, siis on teisel päev. Üks inimene kogeb keskööd ning teine keskpäeva. Mõlemad elavad samal planeedil, kuid erinevates kohtades. Kui Sina koged keskööd oma elus, siis tea, et mingi aja pärast pöördub see päevaks. Jumal on nii seadnud. Nii nagu pöörlesid pimedusse, nii pöörled sealt taas välja. Mitte kõik öösel toimuv ei ole halb, Jumal kasutas ööd sama edukalt kui päeva. Mõtle näiteks Aadama peale, kellest loodi Eeva siis, kui ta magas. Keskööl, kui teised vangid magasid, ülistasid Paulus ja Siilas Jumalat, kes nad päästis. Kui Peetrus vang oli, siis saatis Jumal öösel ingli, kes ta päästis. Kui Jeesus risti löödi, siis läks pimedaks, kuid lihavõtte hommikul tuli valgus – igaveseks. Pimeduse kogemust on meile vaja, see käib asja juurde. Jumala „pimikus“ muutud Kristusele sarnasemaks. Kannatused muudavad meie usu tugevaks, väsimatuks ja sügavaks. Pimeduses olles kuuluta Sõna, toetu Jumala lubadustele oma elus ja tea, et Jumal, kes on Sinuga koos öös kõnnib koos Sinuga päeva. 2Kn 6:8-23 Mt 5:43-48 Lk 6:27-36
