Jumal andestab ja unustab II 

 „Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu.” (Jeremija 31,34)
Iisraellased tähistasid paasapühasid, meenutamaks lahkumist Egiptusest. Enne lahkumist pidid nad ohverdama talle ning selle vere uksepiidale määrima. Öösel liikus Surmaingel läbi Egiptuse ning ta läks mööda majadest, kus uksepiidal talle veri oli. Jeesuse jüngrid ei teadnud, et nad sel viisil söövad koos Ohvritallega. Jeesus muutis nende arusaama leivast ja veinist, selgitades, et need tähendavad tema keha ja verd. Tänu sellele, mida Jeesus ristil tegi, saime meie Talle kaitse alla. Nii nagu paasapüha, nii on ka armulaud meenutus orjapõlvest pääsemisest. Me olime patu orjad, kuid Jeesus tegi meid vabaks. Ükskõik, millal me Jeesuse lauda läheme, on see otsetee risti jalamile, kohta, kus patt võrdväärse vastase leidis. Seal tuleb meile meelde, et patt on ristile löödud. Kas Sul on raske oma patte ja eksimusi unustada? Kas hingevaenlane tuletab neid Sulle pidevalt meelde? Seisa Jumala Sõnal ning sulge nii hingevaenlase suu. Jumal ütles Vanas Testamendis:  „Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu.” (Jeremija 31,34) Uues Testamendis ütleb ta: „Ma olen armuline nende ülekohtuste tegude vastu ja ei tuleta enam meelde nende patte.” (Hb 8, 12) Kirjasõna ütleb meile, mida Jumal meie pattudega teeb: „Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse.” (Mi 7, 19)   Mt 1:18-21 Ap 3:1-16 Fl 2:9-11