„Ma olen armuline nende ülekohtuste tegude vastu ja ei tuleta enam meelde nende patte.” (Heebrealastele 8, 12
Jumal andestab ja unustab. Kas pole imeline? Tal on meeles kõik, mis oled õigesti teinud ning ta unustab kõik valesti tehtu. Jumal ei mäleta üles tunnistatud pattu, aga Sinul võib olla seda raske unustada. Vead jäävad millegipärast paremini meelde, kui edusammud. Seepärast on raskem endale andestada, kui Jumala andestust vastu võtta. Tihti on paremini meeles see, mida peaks unustama, kui see, mida peaks meeles pidama. Võimetus unustada pattu, mis juba üles tunnistatud on, on osa inimese patusest loomusest. Pattulangemine tegi inimese Jumala pildi ja mandeltuuma ajus katki. Mandeltuuma salvestuvad emotsionaalsed mälestused. Mälestuse tugevus sõltub emotsiooni tugevusest. Unustame tihti hetked, mis eriti emotsioone ei tekitanud. Tugevad tunded nagu häbi on väga erksad ja suured. Meelte pimikus muutuvad need pildid ebaloomulikult suureks. Kas Sul on raske unustada seda, mille Jumal juba andeks andnud on? Siis on järgmised kirjakohad Sulle: „Mina, mina olen see, kes kustutab su üleastumised iseenese pärast ega pea meeles su patte.” (Js 43, 25) „Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse. Pöördu minu poole, sest ma lunastan sinu!” (Js 44,22) „Ma olen armuline nende ülekohtuste tegude vastu ja ei tuleta enam meelde nende patte.” (Hb 8, 12) Jumal on Su patu andeks andnud ja ära unustanud. On aeg temaga nõustuda ja sama teha. Ap 8-9 Mt 3:1-10 Ps 103:1-12 Õp 10:27-29
