„Siis ütles Eelija temale: „Ära karda!“ (1. Kuningate raamat 17,13)
Kujuta ette ema ja last, kel toitu vaid üheks kõhutäieks, edasi ootab vaid nälg. Nüüd kujuta ette Eelijat, kes sellele naisele ütles: „Ära karda! Mine tee, nagu sa oled öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale!“ (1 Kg 17,13) Mida Sina teinud oleks? Naine loos otsustas Jumalale alluda. Tänu tema otsusele ei surnud ei tema ega tema poeg nälga ning Jeesus tunnustas naist ühes oma jutluses. On olemas kahte liiki andjaid: need, kes annavad oma ülejäägist ja need kes annavad oma uudseviljast. (vt Õp 3,9) Oma ülejäägist andjad peavad endid oma vajaduste eest vastutavaks ning annavad seetõttu alles siis, kui muud vajadused kaetud on. Niimoodi on heldus ise hakkama saamisest sõltuv ja majanduslik ebastabiilsus lükkab helduse järjekorras viimaseks. Uudseviljast andjad mõistavad, et kõik, mis neil on, tuleb Jumalalt. Nad tahavad esmalt Jumala soovidesse investeerida ja pööravad alles siis pilgu enda huvidele. Nad usuvad, et lõikus on külvist suurem (vt 2 Kr 9, 6-11). Hirm muudab meid ebaratsionaalseks ega ei lase käituda südamehääle järgi. On ju mõistlik usaldada Jumalat ka oma rahaasjades, kuna kõik kuulub ju temale? Kas pole veel mõistlikum usaldada Jumala kätte miski, mis nagunii Sinu käeulatusest väljas on? Usalda Jumalat, anna oma uudseviljast ja Jumal õnnistab Sind rohkelt.
Sk 5-8 Mt 1:6b-11 Ps 113 Õp 31:14-17
