„Viletsal on kõik päevad pahad, aga rõõmsal südamel on alati pidu.” (Õpetussõnad 15,15)
Räägitakse lugu vanast targast mehest. Iga päev istus ta lapselapsega oma tankla ees ja tervitas turiste, kes väikelinnast läbi sõites peatuse tegid. Ühel päeval tuli sinna mees, kes vaatas ringi ja küsis: „Mis sorti linn see selline on?”. „Millisest linnast sa ise pärit oled?” uuris vana mees vastu. „Elan linnas, kus inimesed kritiseerivad üksteist. See on negatiivse õhkkonnaga koht.” Vana mees vastas selle peale: „Tead, see linn siin on samasugune.” Hiljem sõitis uus perekond linnast läbi ja peatus tanklas. Pereisa tuli autost välja ja uuris vana mehe käest, kuidas linnas elada on. „Aga millisest linnast sa pärit oled?” uuris vana mees ka seekord. „Elame linnas, kus inimesed hoolivad üksteisest ja on väga abivalmid. Mul on väga kahju sealt lahkuda.” Vana mees naeratas ja vastas: „Tead, see linn siin on samasugune.” Kui perekond oli ära sõitnud, pöördus lapselaps vanaisa poole ja küsis: „Vanaisa, miks sa ütlesid esimesele, et see on halb koht, aga teisele, et see on väga hea?” Vana mees vaatas oma lapselapse suurtesse sinistesse silmadesse ja ütles: „Kullake, ükskõik, kuhu lähed, võtad oma suhtumise kaasa ja just see muudab kõik kas kohutavaks või imeliseks.” Oma elu ehitad Sa ise. „Viletsal on kõik päevad pahad, aga rõõmsal südamel on alati pidu.” (Õp 15,15)
