„Ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on.“ (Fl 4,11)
Kui Sinu eesmärk elus on isiklikult kasvada ja midagi saavutada, siis on need tehtavad unistused. Kui ihkad seda, mis teistel on või tahad olla nende sarnane, siis liigud Piibli poolt keelatud maa-alale. Rahulolu ei tähenda, et peaksid enesekeskne olema või keskpärasusega leppima ning Jumala eesmärki mitte saavutama. Mõte on, et Sa arendad end, olles täiesti sõltuv Jumalast. (vt 2 Kr 3,5) Ise hakkama saamine on enda esimeseks seadmine ning Jumala toe peale mitte lootmine. Rahulolu on aga kindel teadmine ja usk, et Jumal katab kõik Sinu vajadused. (Fl 4,19) Siis, kui seda tõde mõistad, saad aru, et teiste positsiooni, vara ja iseloomu ei pea tahtma. Sest kõik, mis Sul täna on ja kõik, kes täna oled, on Jumala kätesse antuna rohkem kui piisav. Ükskõik, mida Sul on tarvis teha Jumala tahte täitmiseks, ei jaksa Sa seda oma väega vaid Sinu sees elava Kristuse jõuga. Teise omandi ihkamine tuleb meile kergesti, aga rahulolemise tunnet tuleb õppida. Paulus kirjutas: „Ma ei ütle seda puuduse pärast, kuna ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses. Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.“ (Fl 4, 11-13)
