Sõna tänaseks päevaks

„Kõik me ju mala kohtujärje ette.” (Roomlastele 14,10)

Kohtumõistmise päeva iseloomustavad kaks asja: autasud ja kahetsused. Jeesus pöörab meie tähelepanu sellele loost kolmest sulasest, kes peremehelt saadud talente haldma pidid. Esimesed kaks investeerisid oma talendid ning neid autasustati selle eest. Kolmas mattis aga oma talendi maha ning tema üle mõisteti vastavalt sellele kohut. Esimesed kaks mõtlesid oma võimaluste üle, vaatasid numbreid, astusid julguse samme ning olid valmis läbi kukkuma. Selle tulemusena teenisid nad ära heakskiidu: „Tubli, sa hea ja ustav sulane.” (Mt 25,21) Jumal ei autasusta rumalust. Enne, kui sammu astud, räägi sellest temaga. (vt Õp 3,5-6) Kolmas sulane ütles aga: „Ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!” (Mt 25.25) Ta tegi kõige tavalisema vea: vedas oma isandat alt sellega, et ei kasutanud oma talenti. Mõned investeerivad oma talendi ja omistavad au Jumalale, mõned aga kuritarvitavad seda ning kurvastavad Jumalat. Mõned austavad vilja ja teised solvavad Jumalat oma vabandustega. Mida Jumal sellest viimasest arvab? „Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.” (Mt 25,29) Hirm on usu vastand ja „ilma usuta on võimatu olla meelepärane.” (Hb 11,6) Astu käesoleval aastal usu samme. Jumal ei jäta Sind hätta. Riski – ta ei jäta Sind häbisse. Isegi kui koperdad teel edu suunas, siis julgustab ta Sind ette kujutama päeva, kui tunned tema kätt oma õlal ja kuuled sõnu: „Tubli, sa hea ja ustav sulane.” (Mt 25,21)

„Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult.” (Kl 2,9) Oma raamatus „Ela oma elust kaugemale” (“Outlive your life”), ütleb kirjanik Max Lucado, et kreekakeelne “makarios” (õnnistatud) oli ühe Kreeka saare nimi. Elanikud ei pidanud sealt lahkuma, sest saare loomulikud varud olid nii suured, et kõik eluks vajalik oli kohapeal olemas. Siin on Sinu jaoks õppetunud […]

„Olge vahvad ja tugevad ja ärge tundke hirmu nende ees!” (5. Ms 31,6) Võib tunduda imelikuna, et kui Iisrael sattus kõrbes raskustesse, siis oli nende esimene mõte Egiptusesse tagasi pöörduda. Tuntu turvalisus hirmutas neid vähem kui tundmatud väljakutsed. Seepärast ütles Jumal neile korduvalt: „Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge tundke hirmu nende ees, […]

„Ära karda, sest mina olen sinuga.” (Js  41,10) Kaks meie kõige suuremat hirmu on läbikukkumine ja kriitika. Need ei lähe kunagi päris ära. Võid neist üle saada, kuid iga uue väljakutsega kipuvad nad tagasi tulema. Hirmust õpid üle saama, kui võtad seda osana teekonnast. Möödunule tagasi vaadates näed, et enamasti pole läbikukkumised tekitanud püsivat kahju, […]

Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole.” (Fl 3,13) Ausalt – kui paljusid uue aasta lubadusi oled pidanud? Öeldakse, et tühja-tähja peale aja kasutamine on aja raiskamine. Lubame endale, et edaspidi nii ei tee, kuid lubadused täituvad vaid siis, kui oled otsusekindel. Siinkohal mõned lubadused, mida võiksid endale uuel […]

„Olles veendunud, et Issand on meid kutsunud.” (Ap 16,10) Piiblis on kirjas: „Ja nemad läksid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli keelanud neil sõna rääkimast Aasias. Kui nad jõudsid Müüsiani, püüdsid nad matkata Bitüüniasse, aga Jeesuse Vaim ei lubanud. Nii tulid nad Müüsiast möödudes alla Troasesse. Ja Paulus nägi öösel nägemuse: üks makedoonia […]

Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani.” (Ilm 12,11) Irene Parkist sai pühendunud kristlane. Tema lugu on tähelepanuväärne. Irene oli inimene, kes meelitas lapsi okultsesse tegevusse. Ta ütles, et tema jaoks jäid alati kättesaamatuks need lapsed, kelle vanemad olid Jeesuse vere nimel palvetanud.  […]

Küllap te tunnete nad ära nende viljast!” (Mt 7,20) Rääkides vaimu viljast, peame silmas üheksat iseloomujoont: „Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole seadus.” (Gl 5,22-23) Need viljad ei ole näitamiseks, vaid jagamiseks mõeldud, sest muidu ei ole neil mõtet. Kujuta ette, et […]

„Vaata, siin ma olen, läkita mind!” (Js 6,8) William Carey on kaasaaegsete missioonide isa. Tema edu Indias oli sama suur kui takistused, mida ta pidi ületama, et sinna jõuda. Talle öeldi, et kui Jumal tahab uskmatuid päästa, siis teeb ta seda ka ilma tema ja teiste abita. Carey ei olnud karjääri misjonär. Ta oli noor kehva […]

„Me käime usus, mitte nägemises.” (2. Kr 5,7) Head juhid ei varja oma ebakindlust ega teadmatust, vaid tunnistavad seda. Nii juhile kui järgijale on Piiblis kirjas: „Käime usus, mitte nägemises.” (2 Kr 5-7) Ometi on kordi, kus me ei taha Jumala tahte järgi toimida ning palvetame lootuses, et ta oma meelt muudab ja meie soovidega […]