„Läki siis julgusega armu aujärje ette.“ (Heebrealastele 4, 16)
Kui Martin Lutheri töökaaslane haigeks jäi, siis hakkas reformaator julgelt tervenemise eest palvetama. „Ma
anusin Kõigevägevamat väga innukalt, tsiteerides kõiki lubadusi andvaid kirjakohti, mis meeles olid. Ütlesin, et
Jumal peab mu palvele vastama, kui tahab, et tema lubadustesse edaspidi usun.“ Kui John Wesley Atlandi
ookeani ületas, siis jäi ta tugeva tormi kätte. Ta luges oma kajutis ning kui sai teada, et tuul on laeva kursilt
lükanud, hakkas ta palvetama: „Kõigevägevam Jumal, sina valitsed kõikjal, kõik toimivad su tahte kohaselt.
Käsi neil tuultel ja laintel endale alluda, vii meid kiiresti ja turvaliselt sadamasse.“ Tema kolleeg Adam Clark
kuulis seda palvet. Wesley tõusis, võttis oma raamatu ja luges edasi. Clark läks aga tekile ning avastas, et tuul
oli raugenud ning laev taas kursil. Wesley ei kommenteerinud vastust palvele. Clark märkis hiljem:
„Ta oli nii kindel, et teda võetakse kuulda, et võttis seda iseenesestmõistetavana, et ta palve saab vastuse.“ Julge
palve on paljudele ebamugavust tekitav mõte.
Kõigevägevama uksele rusikaga lüüa? Jumalaga maadelda? Kas selline palve on häbematu? Ülbe? See
võiks nii olla, aga Jumal ise on kutsunud meid julgelt palvetama. „Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me
halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!“ (Hb 4, 16) Kas oled olukorras, kus vajad abi?
Jumal kutsub Sind julgelt trooni ette. Usu, et Jumal vastab Su palvele ja aitab Sind.
4Ms 29:1-6 Mt 24 1 Kr 15:50-58
