“Issanda kartus on tarkuse algus…” Õpetussõnad 9:10
Maailmas, mida me ei suuda kontrolli all hoida, meeldiks meile jumal, kes oleks meie kontrolli all, kelle lohutav ligiolu õnnistaks, varustaks ja annaks head nõu. Justkui jumal kingiakarbis. Kui aga rääkida Kristusest, ei saa Teda ühtegi karpi ega kasti panna. Tema kaasaegsed lõid Ta jaoks terve rea kaste, kuid Ta ei sobinud ühtegi nende loodud kasti. Nad nimetasid Teda revolutsionääriks, kuid Ta maksis makse. Nad tembeldasid Ta kolkapuusepaks, kuid Tema pani isegi õpetlased hämmastuma. Nad tulid Ta imesid vaatama, kuid Ta keeldus neile meelelahutust pakkumast. Ta oli juut, kes köitis paganaid, rabi, kes loobus sünagoogidest, püha mees, kes seltsis prostituutidega. Ta haaras meestekeskses ühiskonnas naisi teenimistöösse. Ta otsustas Rooma vastases ühiskonnas Roomat mitte hurjutada. Ta kõneles kui kuningas, ometi elas kui palverändur. Inimesed püüdsid Teda taas ja taas “kasti” sobitada, kuid see ei läinud korda. See ei õnnestu ka meil, tegelikult ei tohiks me seda proovidagi! “Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus.” (vt Õp 9:7-12). Enamus meie hirmudest ei ole eluterved. Nad röövivad meilt rahu ja rõõmu. Kuid Issanda kartus toimib vastupidiselt. Keegi on kirjutanud: “Jumala kartmises pole midagi neurootilist. Neurootiline oleks Teda mitte karta või karta valesid asju. Seepärast soovibki Jumal, et me Teda tunneksime, et me lakkaks kartmast valesid asju. Kui Jumal on end meile täielikult ilmutanud ja me hakkame asjadest õigesti aru saama, tunneme me vastupidist tavapärastele hirmudele. “Issanda kartus” on sügavalt mõistuslik arusaam sellest, et meie ei ole Jumal.”
Piiblisalmid tänaseks: Ilmutuse 12-14




