“See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!” Matteuse 17:5
Muutmise mäel seisid Mooses, kes oli seaduse rahvani viija ning Eelija, kes esindas prohveteid, külg-külje kõrval Jeesusega. Kuid Jeesus jättis nad varju. Piiblis öeldakse: “…ta rõivad hakkasid erevalgena hiilgama, selliseks ei suuda ükski maapealne vanutaja neid valgendada.” (Mk 9:3). Sel hetkel oli Jeesus Jumal selle ehedaimas vormis. Peetrus ütles Tema ees aukartlikult: “Issand, … kui sa tahad, siis ma teen siia kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe.” (Mt 17:4). See oli siiras väljaütlemine, kuid ometi siiralt väär. “Kui ta alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!”” Sõna “armastatud” viitab siin sõnale “ainus”. Pole teist sellist kui Jeesus! Mooses pole selline, samuti mitte Eelija ega Peetrus. Samuti mitte prohvet Zarathustra, Buddha ega Muhammed. Mitte keegi taevas ega maa peal. Kolm lehtmaja oleks teinud Moosese ja Eelija Kristusega võrdseks. Ehitada tulnuks vaid üks lehtmaja, sest vaid üks isik mäel oli väärt, et Teda ülistada. “Seda kuuldes langesid jüngrid silmili maha ja kartsid väga.” (Mt 17:6). Tema, kes pani tähed taevalaotusse ning jättis vaarao surnuna Punase mere põhja, seisis nende keskel. Tema nägemine võttis nad hingetuks, kõrvaldas viimsegi uhkuseraasu ning pani nad näoli maha langema. Kui palju on möödas sellest, mil Sina Jumala vastu säärast aukartust tundsid?
Piiblisalmid tänaseks: Ilmutuse 15-16




