„Ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle.“ (Luuka 9,23)
Siinkohal kolm Piiblipõhist radikaalse pühendumuse näidet: 1) pühendumus tööle. Kõige optimaalsem on, et tööandjad hindavad oma töötajaid ja vastupidi. Halvimal juhul on töökoht konfliktne paik, kus töötajad kritiseerivad ülemusi, üritades teha nii vähe kui võimalik. Samal ajal kasvavad ülemuste nõudmised töötajate ning nad võtavad oma alluvaid iseenesestmõistetavana. Jumalal on parem plaan. Jumal kutsub mõlemaid pooli üles vastatsikusele pühendumusele ja tööle. Paulus kirjutas: „Olge oma maistele isandatele kuulekad nagu Kristusele kartuse ja värinaga siiras südames, mitte silmapetteks otsekui inimeste ees lipitsemiseks, vaid nagu Kristuse sulased, kes kõigest hingest teevad Jumala tahtmist, teenides heal meelel otsekui Issandat.“ (Ef 6, 5-8) 2) pühendumus kirikule. On kristlasi, kelle jaoks kirikus käimine võrdub kohviku külastusega. Me valime midagi ja midagi jätame võtmata. Kristuse kiriku liikmeks olemine eeldab pühendunud suhet teiste Kristuse ihuliikmetega, kes üksteise eest hoolt kannavad, üksteist hindavad ja koos ja üksteise eest palvetavad ning koos suurema eesmärgi nimel tööd teevad (vt 1 Kr 12, 12-13). 3) pühendumus Kristusele. Kristus ei otsi leigeid järgijaid (vt Ilm 3,16). Ta ütles rahvasummale: „Ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast-päeva enese peale ja järgnegu mulle.“ (Lk 9,23) See tähendab, et Sa paned oma soovid ja tahte maha ning järgid Kristust ja tema tahet. See on radikaalne pühendumine ja Sa oled kutsutud selle järgi elama.
Hs 24:1 – 27:24 Lk 21:1-11 Ps 78:17-31 Õp 20:15-19
