„Ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval.“ (Filiplastele 3,8)
Raskete aegade üleelamise saladus ei seisne selles, mida Sa tead, vaid keda Sa tunned. Arvad ehk, et Sul on hetkel rohkem muresid kui Iiobil. „Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi – ma tulen sellest välja nagu kuld. Mu jalg on püsinud tema jälgedes, ma olen pidanud tema teed ega ole kõrvale läinud. Tema huulte käskudest ei ole ma taganenud, ma olen oma põues talletanud sõnad tema suust.“ (Ii 23, 10-11) Pauluse elu ei olnud just lust ja lillepidu: „Tihti olen olnud teekondadel, ohus jõgedel, ohus teeröövlite käes, ohus oma rahva seas, ohus paganate seas, ohus linnades, ohus kõrbes, ohus merel, ohus valevendade käes, töös ja vaevas, tihti valvamises, näljas ja janus, tihti paastumises, külmas ja alasti; peale kõige muu päevast-päeva rahva kokkuvool minu juurde, mure kõigi koguduste pärast.“ (2 Kr 11, 26-28) Eelnevat loetelu lugedes tekib küsimus, miks ta seda tegi. Paulus teadis, kuidas raskeid aegu üle elada. Ta lasi om muredel end Jumalale lähemale viia: „Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev.“ (2 Kr 12, 9-10) Kas tahad seda, mis Iiobil ja Paulusel oli? Siis liigu Jumalale lähemale! 2 Kn 16:1 – 18:16 Mk 15:33-47 Ps 80:1-11 Õp 13:11-12
