„Me oleme Kristuse kaaspärijad.“ (Roomlastele 8, 16-17)
Me oleme Kristuse kaaspärijad! Kõik, mis on temal, on ka meil! Kui oleme Kristuse kaaspärijad, siis miks elu raske on? Kahel põhjusel: 1) me ei tea, et oleme kaaspärijad. Me ei
tea „milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul.” (Ef 1, 19) Keegi ei ole meile öelnud, et me ei võitle võidu nimel, vaid võitleme võitja-
positsioonilt. Kui oled oma südame Jeesusele andnud, siis on ta Sind „taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses.” (Ef 1,3) Pane tähele, et ta on juba Sind õnnistanud.
Sinul on ligippääs igale vaimsele õnnistusele ja vajaminev on juba antud. „Valmistagu teid kõiges heas tegema tema tahtmist ja saatku korda meie sees, mis on tema silmis
meelepärane, Jeesuse Kristuse läbi, kellele olgu kirkus igavesti!” (Hb 13, 21) 2) ei usu me, et meil on pärandus. Kujuta ette, mis juhtuks siis, kui põlvkond kristlasi elaks oma pärandusest.
Üksikud leiaks lohutust Jumalast, mitte võõraste embusest. Raskuses paarid veedaks rohkem aega palves ning vähem üksteise peale vihased olles. Lapsed peaksid vanemate eest
hoolitsemist õnnistuseks. „Milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul. See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani
istuma oma paremale käele taevas.” (Ef 1, 19-20) See sama vägi, mis Kristuse surnust üles äratas, muudab iga „ei saa” „ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.” (Fl 4, 13)
Hs 1-4 Mt 15:1-14 Ps 4 Õp 14:17-20
