Saatanaga võideldes – näost-näkku ja isiklikult

„Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.“ (Efeslastele 6, 12)
Enne Süüriasse sõtta minekut ütles Joab oma vennale: „Kui süürlased on minust tugevamad, siis tule mulle appi, aga kui ammonlased on sinust tugevamad, siis ma aitan sind.“ (1 Aj 19, 12) Kui üks abi vajas, siis sai teine appi minna. Vaimne sõda on aga teistsugune. Meil ei tule „võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.“ (Ef 6, 12) Kui Taavet Koljatile vastu asus, siis oli hiiiglane oma võidus nii kindel, et ta kuulutas kogu Iisraelile: „Kui ta suudab minuga võidelda ja lööb mu maha, siis oleme meie teie sulased, aga kui mina ta võidan ja tema maha löön, siis olete teie meie sulased ja peate meid teenima!” (1 Sm 17,9) Millised on sellise lubaduse pikaemaajalised tagajärjed? Koljati võidu puhul oleks Jumala rahvas pidnud vaenlast teenima ja Iisraeli jaoks oli kaalul nende elu. Sama kehtib ka Sinu kohta. Saatan ei taha Sinu sõber olla, vaid Sind valitseda. Kui võitled temaga lihalike vahenditega, siis kaotad. Elukutselised maadlejad järgivad maadlusreegleid ja niisamuti on olemas vaimsed reeglid, mis Sind aitavad. Paulus kirjutas: „Meie võitluse relvad ei ole ju lihalikud, vaid need on Jumalas vägevad kindluste mahalõhkumiseks. Me kummutame targutused.“ (2 Kr 10,4) Hingevaenlast võidad palves, teiste kristlastega koos olles, ülistades, Jumala Sõna, Jeesuse nime ja verega. Kasuta oma relvi juba täna!  1 Sm 11-13 Le 4:1-13 Ps Õp 16:31-33