Taeva rõõmud III

„Surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam.” (Ilmutuse raamat 21,4)

Mõnikord kirjeldatakse surma kui „Jordani ületamist“. Seepärast, et Jordani jõgi suubub Surnumerre. Räägitakse lugu vanemast prouast, kes oli suremas. Enamiku tema elust oli haigus ta ratastooli aheldanud. Tema perekond tuli surivoodile. Proua kätt hoides küsis üks lapselaps temalt: „Kas sa karda surma?“ Rõõmupisarais vastas proua: „Ei, ei karda, sest mõlemal pool jõge olev maa kuulub mu Isale.“ Milline vastus! Taevas ei ole haigust, depressiooni, valu, üksinudst, hirmu, leina ega midagi, mis meie elu siin Maa peal nii raskeks teeb. Jesaja kirjutas: „Ja Issanda vabaksostetud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm: rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.“ (Js 35,10) Surmale armastatu kaotades tekib lüsimus, kas me neid Taevas näeme ja ära tunneme. Kindlasti! Paulus vastas sellele: „Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.“ (1 Kr 13, 12) Taevas ootab meid ees suurim perekonna kokkutulek üldse. Ja kõige parem osa sellest on, et me jääma igavesti kokku! 03  Ii 32-34   Lk 21:25-38  Ps 69:1-18  Õp 8:27-29

Reklaam

  • STP Arhiiv


  • Nüüd saab meid toetada ka Paypal'i kaudu.


  • Kommenteeri saadet