„Mure kõigi koguduste pärast.“ (2. Korintlastele 11,28)
Vaatame, miks pooled pastoritest teenistuse katki jätavad. Nad armastavad inimesi, aga ei suuda survet taluda. Meile meeldib Uue Testamendi kirku jõust rääkida, kuid kuidas on nende probleemidega? Kirik koosneb inimestest ja inimestel on lahendamata probleeme. Uue Testamendi kirikus olid: 1) moraalsed probleemid. Üks mees elas koos oma kasuemaga ning kirik ei paistnud sellest hoolivat. ( vt 1 Kr 5, 1-2) 2) doktriini probleemid. Ümberlõikamine tekitas suuri probleeme ning lõi peaegu kiriku lahku. (vt Ap 15) 3) ebaküpsus ja isiksuste probleemid. Paulus kirjutas: „Ka mina, vennad, ei võinud rääkida teile kui vaimsetele, vaid pidin rääkima kui lihalikele, nagu väetitele lastele Kristuses. Ma jootsin teile piima ega andnud tahket rooga, sest seda te ei oleks veel talunud. Kuid ega te nüüdki veel talu, sest et olete ju alles lihalikud. Kui teie seas on kiivust ja riidu – eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimlikult? Sest kui üks ütleb: „Mina olen Pauluse poolel!”, teine aga: „Mina Apollose!” – eks te siis ole nagu inimesed ikka? (1 Kr 3, 1-4) Paulus jätkas: „Deemas mu maha jätnud ja läinud Tessaloonikasse, Kreeskens Galaatiasse ja Tiitus Dalmaatsiasse.“ (2 Tm 4,10) „Vasksepp Aleksandros on teinud mulle palju kurja.“ (2 Tm 4,14) Pastorina pead meeles pidama, et kui Sa valu ei tunne, siis ei saa Sa ka seda tervendada. Ära kaota julgust – tööta edasi!
Hb 1-4 Mk 10:13-22 Ps 88:9b-18 Õp 11:27-29
