„See on Jumal, kes paneb rammu mu vööle ja teeb laitmatuks mu tee.“ (Ps 18,33)
Oma autobiograafias kirjutab Dolly Parton: „Mu keskkool oli nii väike, et lõpetamisel saime igaüks püsti tõusta ja oma tulevikuplaanidest rääkida. „Mina lähen edasi õppima,“ ütles üks. „Mina abiellun ja kolin Maryville´i,“ ütles teine. Kui kord minu kätte jõudis, ütlesin, et lähen Nashville´i ja saan kuulsaks. Kõik pahvatasid naerma. Ma olin jahmunud. Tagasi vaadates arvan, et just see naer tekitas minus veel suuremat sihikindlust oma unistus saavutada. Oleksin võib-olla tuleviku raskuste all murdunud, kui kaasõpilased poleks niimoodi reageerinud. Naljakas, kuidas me mõnikord inspiratsiooni saame.“ Kõik kangelased Piiblis said takistustest ja vastuseisust üle. Taavet kirjutas: „Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust. Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks. Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust. Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri. Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal? Ma tahan nad purustada, nõnda et nad ei saa tõusta, vaid langevad mu jalge alla. (Ps 18, 18-19, 29-30, 32, 39)
