„Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.” (Heebrealastele 11,2)
Piiblis on kirjas: „Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Selle kohta on ju
esivanemad saanud tunnistuse.” (Hb 11,2) Usukangelased, kes on Heebrea kirja
üheteistkümnendas peatükis ära toodud, pole kaugeltki ideaalsed. Noa uskus Jumalat, ehitas
laeva ja päästis oma perekonna. Laevast välja tulles jõi ta ennast purju. Aabraham, Jumala sõber,
valetas, et oma naha päästmiseks ja pani oma abikaasa ohtlikku olukorda. Kui Jumal ütles
Saarale, et ta sünnitab 90-aastaselt poja, siis naeris naine selle peale. Joosep oli aga kinni istunud
ori, kellest sai Egiptuse number kaks. Raahabi, keda me ei laseks ilmselt kirikukoori laulma,
nimetas Jumal usult suureks. Ja kuidas on lood Jaakobiga, kes oma venda ja äia omakasu
eesmärgil pettis? Kas Sina ajaksid sellise mehega äri? Kunigas Taavet ka ei kaunista seda
nimekirja – tema lihahimu viis mõrvani ja see omakorda suuremat sorti skandaalini. Ei Giideon ega
Saamuelgi pääsenud plekist. Ometi on igaüks neist niisama palju inimene kui Sina ja mina. Nad
komistasid. Ainus, mille eest nad kuulsust võivad nõuda, on nende usk Jumalasse ja Jumala
austus nende usu vastu. Seesama kehtib ka Sinu kohta – iga kord, kui teda usud.
