„Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu.” (2 Kr 5,17)
Mitte midagi ajaloos ei saa võrrelda sellega, mida kristlikud misjonärid saavutanud on. Sada aastat tagasi tuli kirjanik maailmareisilt koju ja avastas, et Londoni ajalehtedes kritiseeritakse misjonäre. Ta kirjutas nende kaitseks lugejakirja. Seal mainis ta, et metslaste muutumine Lõunamere saartel oli märkimisväärne ning selle pisendamine oli kohutav kuritegu. „Unustamine on rumalus, sest kui keegi peaks merehädalisena tundmatule rannale jõudma, siis peaks ta siiralt paluma, et misjonärid enne teda sinna randunud on.” Selle kirja autor oli Charles Darwin. Ta oli peale oma ümbermaailmareisi muutunud. Toome näiteks paapualased, kes on üks Uus-Guinea põlisrahvaste hõimudest. Hollandi misjonärid viisid sinna evangeeliumi ning 1860. aastal noppisid esimesed viljad, kui üks aborigeen nimega Nathaniel Pepper Kristuse vastu võttis. Mõned aastad hiljem olid juba tuhanded Kristuse vastu võtnud. Skeptikud võivad olla ehitanud paar haiglat ja lastekodu, kuid just Jeesus Kristuse järgijad on sellele maailmale suurimat mõju avaldanud.
1Mo 14:18-24 Ps 110 He 5:5-10
