„Siis ma teda ei näe.” (Ii 23,9)
Vahete-vahel ei tunneta Sa Jumala ligiolu. Need on rasked ajad. Oma murede keskel ütles Iiob: „Vaata, kui ma lähen itta, siis ei ole teda seal; või läände, siis ma teda ei märka. Kui ta on põhjas tegutsemas, siis ma teda ei silma; kui ta pöörab lõunasse, siis ma teda ei näe.” (Ii 23, 8-9) Iiobi arust oli Jumal kaugel. Ometi jõudis ta järeldusele: „Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi – ma tulen sellest välja nagu kuld.” (Ii 23, 10) Rasketel päevadel on usuotsuseid tarvis. Taavet ütles: „Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma sinu peale.” (Pss 56,4) Kui Sa ei mõista Jumala teid, siis usalda tema muutumatut ja armastavat olemust. Lehitse oma Piibel läbi, tee nimekiri Jumala iseloomujoontest ning loe seda rasketel päevadel. Üks kirjanik kirjutas: „Minu nimekiri on selline: “Ta on jätkuvalt troonil. Ta teab ikka veel mu nime. Inglid vastavad jätkuvalt tema kutsele. Juhtide südamed pöörduvad jätkuvalt tema tahte järgi. Jeesuse surm päästab ikka veel inimesi. Jumala vaim elab jätkuvalt tema pühakutes. Taevas on ikka veel vaid südamelöögi kaugusel. Haud on ikka veel ajutine eluase. Jumal on jätkuvalt ustav. Ta ei üllatu, ta kasutab kõike oma hiilguseks ja minu heaks. Ta pöörab õnnetuse oma tahte saavutamiseks ja tema tahe on õige, püha ja täiuslik. Õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.”” Muutuste keskel toetu muutumatule Jumalale.
