„Mind pandi viinamägede vahiks – aga omaenese viinamäge pole ma saanud valvata.“ (Ülemlaul 1,6)
Bill Galston oli oma karjääri tipul, kui ta astus tagasi president Bill Clintoni sisepoliitika nõuniku ametist ja läks tagasi Marylandi ülikooli õpetama. Tema eesmärk oli töö ja kodu vahel uus tasakaal leida. Galston oli üle kümne aasta töötanud ideede kallal, mille teoks saamist näha lootis. Ta töötas teismeliste raseduse ennetamise projekti ja haridusreformiga. Ta armastas oma tööd ja tal oli väga hea kuulsus. Lisaks eelnevale püüdis ta oma pojaga aega veeta, proovides poega oma päevaplaani sobitada ning tõi ta isegi õhtuti Valgesse Majja kaasa. Ometi piinas teda tõsiasi, et ta oli tihti liiga väsinud selleks, et oma pojaga koos aega veeta. Üks ta projektidest käsitles laste esimesele kohale seadmist ning selle praktilist rakendamist oma kodus. Miks ta siis oma koha üles ütles? Sest ta poeg saatis talle järgmise sõnumi: „Pesapall ei ole lahe, kui keegi ei plaksuta.“ Bill Galstoni otsus ei olnud kerge, aga ta ei kahetsenud seda kunagi. Kas Sina pühendad oma perele aega, mida nad vajavad ja ära teeninud on? Kas need sõnad iseloomustavad Sinu raskusi pere ja töö vahel tasakaalu leidmises: „Mind pandi viinamägede vahiks – aga omaenese viinamäge pole ma saanud valvata.“ (Ül 1,6) Kui see kirjakoht Sulle räägib, siis on aeg kodus prioriteedid üle vaadata. Kg 1-3 Jh 10:34-42 Ps 81 Õp 29:15-16




