Uudised

Kirikute, riigi, omavalitsuste, ülikoolide, mäluasutuste ja ühenduste esindajad allkirjastasid ühispöördumine seoses Piibli uue tõlke ettevalmistamise ja väljaandmisega

Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Piibliseltsi ja rahvastikuministri algatusel kirjuti täna, 30. septembril Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis (selles hoones tegutses aastatel 1633-1828 trükikoda, kus trükiti 1739. aastal esimene eestikeelne Piibel) alla ühispöördumisele Eesti rahva poole seoses Piibli uue tõlke ettevalmistamise ja väljaandmisega.

30. septembril möödub 1600 aastat püha Hieronymuse surmast, kes tõlkis originaalkeeltest ladina keelde täispiibli Vulgata. Soovides aastaks 2039, mil eestikeelse Piibli väljaandmisest möödub 300 aastat, anda välja uus, tänapäevases eesti keeles piiblitõlge, ning nähes selles üldrahvalikku ettevõtmist, kinnitasid 50 kirikute juhti, riigi, teadus- ja mäluasutuste, ülikoolide, kristlike ja teiste ühenduste juhti või esindajat allakirjutatavas ühispöördumises soovi moodustada Juubelipiibli koostöökogu. Koostöökogu esimene koosolek toimus pärast allkirjastamistseremooniat.

“Meie maa ja rahvas on kristlikku kultuuripärandit hoidnud ning Piiblit kui Jumala Sõna väärtustanud sajandeid,” rõhutatakse pöördumises. “Uuel aastatuhandel on meil kohustus tagada Pühakiri eesti rahvale parimas eesti keeles, mis meid kõiki kõnetab.”

Tervituskõned pidasid Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Robert Ossipov, Eesti Piibliseltsi esimees piiskop Tiit Salumäe, Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder ja EELK peapiiskop Urmas Viilma. Pöördumise teksti luges ette Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Allkirjastamistseremooniat juhatas Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Lühiettekanded Piibli tõlkimise teemadel pidasid teoloogid dr Toomas Paul ja Ühinenud Piibliseltside Maailma Piibliteenistuse tegevdirektor, Maailma Piiblitõlke osakonna juht Alexander Schweitzer (video vahendusel). Psalme laulsid Eerik Jõks ja lauluansambel Margo Kõlari juhatamisel.

Ühispöördumise tekst ja nimekiri ühispöördumisega ühinenutest on lisatud käesolevale pressiteatele.

Allkirjastamistseremooniast tegid veebiotseülekande nii Pereraadio Pildiraadio – http://www.pereraadio.com/pildiraadio/ – kui ka Postimees TV – https://tv.postimees.ee/7073319/juubelipiibli-koostookogu-moodustamine-koos-uhispoordumise-allkirjastamistseremooniaga Salvestus on järelvaadatav.

Fotol: rahvastikuminister Riina Solman ja Eesti Piibliseltsi esimees piiskop Tiit Salumäe ühispöördumist allkirjastamas (foto: Urmas Viilma)

Lia Virkus soovitab: ahjukarbonaad metsaseentega

neljale-kuuele

u 800 g seakaelakarbonaadi

praadimiseks väheke õli ja võid

150 -250 g lehterkukeseeni või muid metsaseeni (või värskeid pruune šampinjone)

2 väikest sibulat

2 dl vahukoort

soola ja musta pipart


Lõika karbonaad 4 viiluks. Kuumuta pannil õli ja pruunista lihaviilud mõlemalt poolt, maitsesta soola ja pipraga ning tõsta ahjuvormi. Lisa pannile seened ja sibularibad, kuumuta segades 4-5 minutit. Lisa koor ja kuumuta veel 1-2 minutit ja maitsesta soola ja pipraga. Laota sibula-seenekaste lihale. Järelküpseta ahjus 170°C juures umbes 20 minutit või kuni liha on küps. Serveeri ahjuliha kartulipudru või keedetud kartulitega.

Laupäeval, 26. septembril kell 10.00 algavas saates ,,Aja Silm”

on stuudiokülaline religiooniuurija, teoloog ja vaimulik dr Jaan Lahe.
Saate teema on kristliku jumalakäsitluse ja Kreeka filosoofia jumalakäsitluse suhetest.  
 
Saade on järelkuulatav Raadio 7 mobiilirakenduses kui ka Raadio7 kodulehel: https://raadio7.ee/podcast/aja-silm-2020-09-26/, mis avaneb pärast saate lõppu.

Lia Virkus soovitab:

Rootsi õunakook

10-12 tk

Riivitud õunad taignas teevad selle koogi meeldivalt mahlaseks. Kook maitseb hea nii kohe kui ka järgmisel päeval. Maitsestamiseks kasuta kas kardemoni või kaneeli või miks mitte ka mõlemit. Pidulikumal puhul soovitan kooki serveerida kardemoni ja vanilliga maitsestatud vahukoorega.

3 muna

200 g võid

2, 5 dl suhkrut

2 tl vanillisuhkrut

Näpuotsaga soola

2 dl nisu- või toortatrajahu

400 g hapukaid õunu

1 tl kardemoni ja/ või 1-2 tl kaneeli

Serveermiseks:

3 dl vahukoort

1 tl vanillsuhkrut

0, 5 tl kardemoni

Vahusta toasoojad munad suhkrutega, lisa sulatatud jahutatud või ja jahu.

Koori ja riivi hulka õunad, maitsesta kardemoni ja /või kaneeliga. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi ja küpseta 180 kraadises ahjus 25-30 minutit. Ära üle küpseta, et kook jääks mahlane ja hea. Serveeri vanillsuhkru ja soovi korral ka kardemoniga vahustatud koorega.

Maailmakorstuspäeval on Sinugi panus oluline!

„Prügiprobleemis peegeldub tänase maailma kurbloolisus. Selle keskmes on raiskamine ja äraviskamine. Teisisõnu – hoolimatus tänase ja homse maailma eest. Selle vastu saame koos võidelda sõnaga ja tegudega,“ seisab Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Alliansi ühises pöördumises kirikutele ja usulistele organisatsioonidele.

Eesti Kirikute Nõukogu on valinud tänavuse aasta teemaks “Hoiame loodu(s)t”. Kirikud on ühendanud jõud Eesti Maailmakoristusega, et lisaks käega katsutavale keskkonnale luua muutust ka inimeste vaimumaailmas ja kutsuvad üles: „Väline väljendab ka meie sisemaailma. Seega on viimane aeg ühendada palves jõud ja paluda Eestimaa ja rahvas puhtaks vaimsest prügist!“

Maailmakoristuse fenomen seisneb ühel ajal koos tegutsemises. Eestist välja kasvanud idee ja tegevusega ühineb igal aastal samal ajal mitukümmend miljonit inimest.

19. septembril toimuva maailmakoristuse raames pööratakse tänavu Eestis erilist tähelepanu hajusalt paiknevale väikesele ja nähtamatule prügile, mida leidub kõikjal. Need on suitsukonid, pudelikorgid, aga ka pakendid, väikesed kiletükid, klaasikillud jms. Väikeprügi, mis kord juba loodusesse satub, ei jõua tõenäoliselt kunagi nõuetekohasesse käitlusesse: see jääbki loodusesse, kus laguneb väikesteks tükkideks (mikroplast!) või jõuab mõne linnu/looma toidulauale, sealt omakorda meie juurde tagasi.

Konid peavad kaduma

Maailma ja Eesti suurimaks prügiprobleemiks on sigaretikonid. Maailmas suitsetatakse aastas 6 000 000 000 000 (6 triljonit!) sigaretti ning koguni 4,5 triljonit sigaretifiltrit ehk koni jõuab loodusesse. Sigaretifilter on tehtud plastkiududest (tselluloos-atsetaatkiud) ja igas filtris on ligikaudu 12 000 kiudu. Pool plastprügist, mis jõuab Läänemerre, ongi suitsukonid, mis on pärit randadelt, jõgedest ja laevade pardalt.

Paljud ei tea, et sadevee-kanalisatsiooni visatud suitsukoni jõuab torustiku kaudu merre, sest üle poole Eesti sadeveesüsteemist ei läbi veepuhastusjaama. Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett. Üks sigarett sisaldab vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed. Ehk siis – suitsukonide reostus on otsene oht meie kõikide tervisele. Varem või hiljem jõuavad (või on juba jõudnud) konid ka meie toiduahelasse, tagasi meie juurde. Konide loodusesse viskamisel on justkui bumerangi-efekt.

Üheaegse palve vägi

Eesti Kirikute Nõukogu soovib mööda ajavööndeid liikuvale koristuslainele liita ka globaalse palvelaine, sest üheaegses tegevuses on vägi ning üheaegses palves on vägi.

19.09.2020 tegevusteks pakub EKN välja järgmise ajakava:

10.00 Palve ja kiitus kirikus/koguduse ruumides

11.00-14.00 Oma piirkonna koristamine (võib ka lühemalt)

14.15 Tagasi kirikuruumidesse

14.30 Tänu ja kiitus, suupistelaud, osadus

Pöördumisele on alla kirjutanud Britt Normet, Helle Liht, Indrek Luide, Elle Kalamägi, Kristjan Kalamägi, Mart Metsala, Ragne Kivimets, Mart Normet, Janek Mäggi, Meego Remmel ja Philippe Jourdan.

Lia Virkus soovitab: Porgandikook laimi-toorjuustukreemiga

Porgandikook laimi-toorjuustukreemiga

12 tk

3 muna

3 dl suhkrut

3 dl jahu

1 tl vanillisuhkrut

3 tl küpsetuspulbrit

1, 5 tl kaneeli

1 tl kardemoni

0, 5 tl jahvatatud ingverit

soola näpuotsaga

1, 5 dl rapsiõli 

300 g peenelt riivitud porgandit

 

Toorjuustukreem:

60 g võid

2 dl tuhksuhkrut

100 g toorjuustu

1 tl vanillisuhkrut

1 laimi riivitud koor

 

Vahusta toasoojad munad suhkruga. Sega kuivained omavahel ja sega ettevaatlikult munavahu hulka. Lisa hulka ka õli ja riivitud porgandid. Sega läbi ja kalla küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm lahtikäivasse vormi. Küpseta ahjus 150 kraadi juures u 45- 50 minutit või kuni kook küps ja sissetorgatud tikk jääb kuivaks.

Lase jahtuda. Tõsta kook vormist serveerimisalusele. Vahusta glasuuriained ja määri koogile. Kaunista riivitud laimikoorega.

Sellel laupäeval kell 10 algavas saates Aja Silm

on stuudiokülaline religiooniuurija, teoloog ja vaimulik dr  Jaan Lahe. Saate teema ,,Pauluse roll kristluse levitamisel kreeka-rooma maailmas ning selle seotus stoa filosoofiaga“.

Saade on järelkuulatav Raadio 7 mobiilirakenduses kui ka Raadio7 kodulehel: https://raadio7.ee/podcast/aja-silm-2020-09-12/, mis avaneb pärast saate lõppu.

 

 

Lia Virkus soovitab:Suvikõrvitsaleib kreeka pähklitega

 Sellest kogusest saab 2 leiba:

3 muna

500 g jämedalt riivitud suvikõrvitsat

2, 5 dl rapsiõli, nt Olivia

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl söögisoodat

3 tl kaneeli

7, 5 dl jahu

1 tl muskaatpähklit

1 tl soola

3 tl vanillisuhkrut või -ekstrakti

2, 5 dl suhkrut

2, 5 dl jämedalt hakitud kreeka pähkleid

Vahusta toasoojad munad suhkruga, sega ettevaatlikult hulka õli.

Sega omavahel kuivained ja lisa munavahule. Riivi suvikõrvitsad koos koorega ja sega hulka. Viimaks lisa ka kreeka pähklid. Kalla küpsetuspaberiga vooderdatud või võiga määritud keeksivormi. Küpseta ahjus 175 kraadi juures u50 minutit või kuni suvikõrvitsaleib küpsenud ja sissetorgatud tikk jääb kuivaks.

Lase jahtuda vormis 20 minutit ja kummuta alusele jahtuma.

Vabariigi Valitsuse korraldusest

Vabariigi Valitsuse 19. juuli korraldus nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ sätestab ka korra jumalateenistuste pidamiseks.

Korralduse punkt nr 16 kehtestab nõuded avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste korraldamisele. Korraldusega nähakse ette nõuded inimeste hajutamisele. Lisandub desinfitseerimisnõuete täitmine terviseameti juhiste järgi ja jätkuvalt on vaja tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Korraldus puudutab käitumisjuhiseid ja piiranguid erinevate ürituste korraldamisel, isikute liikumisel, meelelahutusasutustes ja toitlustusettevõtetes viibimist. Näiteks avalike koosolekute, ürituste, konverentside, teatrietenduste, kontsertide ja kinoseansside korraldamisel ei kohaldata 50% täituvuse piirangut tingimusel, kui isikutele on ettenähtud alal statsionaarne istekoht, sh eraldi asetsev istekoht pingil, ning tagatakse isikute hajutamine ja istekohad on isikustatud.

Kehtestatavate piirangute eesmärk on maandada haiguse leviku riske. Piirangute kehtestamise lähtekohaks on terviseameti hinnang, mille kohaselt on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikokkupuutel nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib tõhusamalt siseruumides ning ohustab eelkõige riskirühmi (sh vanemaealisi).

Korralduse terviktekst on avaldatud Vabariigi Valitsuse veebilehel ja Riigi Teatajas.

Lia Virkus soovitab: Marjakook kookose ja martsipaniga