Uudised

Raadio 7ülekanded pühapäevast pühapäevani Eestimaa palveteenistustelt

 Tervikliku Tervenemise Teenistused:

Pühapäeval 12.11 kella 18-st 20ni Rapla Maarja Magdaleena Kirikust

Teisipäeval 14.11 kella  19st-21-ni Kehra Baptisti kogudusest

Kolmapäeval 15.11 kella 19st-21ni Võru Elupuu Kogudusest

,, Ärkame koos!” teenistus Tallinna Metodisti koguduses:

Neljapäeval  16.11 kella 19st -21

Reedel 17. 11kella 19st-21.30

Laupäeval 18.11 kella 18st-20.30

Pühapäeval 19.11 Tervikliku Tervenemise Teenistus Nõmme Baptistikogudusest kl 18.00st 20ni

Lia Virkus soovitab:tee isale Pudingu- küpsisekook

10 tk

Valmistusaeg 15 minutit + üleöö külmas

1 pakk Kalevi vanillimaitselisi küpsiseid

1 pakk Kalevi šokolaadimaitselisi küpsiseid

250 g vanillipudingut

250 g šokolaadipudingut

100 g pähkli- šokolaadikreemi

Kaunistuseks hapukaid marju, küpsisepuru

Vooderda neljakandiline karp või vorm ( 15 x 25 cm) fooliumi või toidukilega.

Lao põhjale 2×4 küpsist, määri peale õhuke kiht pähkli- šokolaadikreemi.

Kata kihi šokolaadipudinguga. Lao peale kiht šokolaadiküpsiseid ja kata vanillipudinguga. Siis jälle vanilliküpsiseid, pähklikreem ja šokolaadipuding.

Jätka kihtide ladumist, kuni aineid jagub. Jäta pisut vanillipudingut hiljem koogi katmiseks ning 2 heledat ja 2 tumedat küpsist peale puistamiseks.

Tõsta kook üleöö külma. Kummuta kook vormist tordialusele ja eemalda foolium või kile. Määri peale kõrvalepandud puding ja kaunista küpsisepuruga. Kaunista marjadega.

Lia Virkus soovitab:Kõrvitsa-ananassimuffinid

12 tk

100 g võid

4 dl jahu

2 dl tumedat suhkrut

2 tl küpsetuspulbrit

2 tl kaneeli

3 muna

300 g puhastatud kõrvitsat või 3 dl kõrvitsapüreed

1 väike konserv (227 g) purustatud ananassi

Tükelda kõrvits ja rösti küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 200-kraadises ahjus 20 minutit. Lase väheke jahtuda ja püreesta.

Sulata ja jahuta või. Sega kuivained omavahel.

Vispelda munad lahti ning lisa kõrvitsapüree, ananassikonserv koos mahlaga ja jahtunud sulavõi. Lisa munavahule ka kuivainesegu.

Jaga tainas paberist muffinivormidega vooderdatud muffinipanni pesadesse või silikoonist muffinivormi.

Küpseta 200-kraadises ahjus 12‒15 minutit või kuni muffinid küpsed. 

 
 
 

Lia Virkus soovitab:Kõrvitsasai rosinate ja aprikoosidega

 1 saiapäts

Kõrvitsapüreega valmistatud pärmitainast sai püsib kaua pehme ning maitseb koduselt ja hästi.

400 g puhastatud kõrvitsat

25 g toasooja pärmi

1 dl käesooja piima

1 dl suhkrut

0,5 tl soola

100 g toasooja võid

2 dl rosinaid

1 dl kuivatatud aprikoose

7‒8 dl nisujahu

peale pärlsuhkrut

Kuumuta puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 200° juures 30 minutit.

Lase pisut jahtuda ja püreesta saumikseriga.

Lahusta pärm 2 dl käesoojas piimas ja lisa kõrvitsapüreele. Lisa ka suhkur ja sool ning klopi puulusikaga ühtlaseks. Sega vähehaaval hulka nisujahu. Enne kui oled kogu nisujahu lisanud, sõtku juurde pehme või ning soovi korral ka tükeldatud aprikoosid ja pestud rosinad.

Sõtku tainast, kuni see lööb käte küljest lahti. Lase kerkida kahekordseks. Siis sõtku tainast õhk välja ja vormi sellest pikk saiapäts.

Lase 30 minutit ahjuplaadil kerkida.

Määri saia lahtiklopitud munakollasega ja puista üle pärlsuhkruga.

Küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit.

Kata köögirätiga ja lase restil jahtuda.

 

1.november on kõigi pühakute päev

l.novembril tähistame kõikide pühakute päeva ehk pühakutepäeva (ld k festum omnimum sanctorum). Sõna „püha“ ei viita ainult surnutele, vaid igaüks, kes on Kristuse oma, on püha ja väärib eeskujuks võtmist ning mäletamist (Hb 13:7). Kõigi pühakute suurpühal mälestab kirik kõiki pühakuid. Sel päeval ja palutakse nende erilist eestkostet.

Pühakute austamine on väga vana kristlik komme, nii sama vana kui pühakute auks korraldatavad pidustused 31. oktoobri õhtupoolikul. Seda õhtut kutsutakse halloween’iks. Selle sõna esimene pool – hallow – tähendab ‘pühad, õnnistatud’ – ja pühakud ongi pühad ja õnnistatud. Sõna teine pool – een – tähendab õhtut. Seega tähendab sõna „halloween“ õhtut, mis eelneb kõigi pühakute päevale.

Tänaseni on Portugalis, Hispaanias ja Mehhikos  levinud komme tuua sel päeval tänuohvreid Jumalale. Prantsusmaal ostetakse esivanemaid meenutades lilli ning Poolas ja Saksamaal süüdatakse küünlad lahkunud lähedaste haudadel.Filipiinidel peetakse samas ka piknikku.  Luksemburgi Suurhertsogiriigis on pühakutepäev riigipüha.  

allikas vikipeedia

31.oktoobril tähistame reformatsiooni aastapäeva

Küllap on isegi need inimesed, kes kirikusse ei kuulu ja ka luterlusest kuigi palju ei tea, kuulnud midagi teesidest, mis Martin Luther 31. oktoobril 1517. aastal Wittenbergi lossikiriku uksele naelutas.

Paljud kriitilised ajaloolased kahtlevad tänapäeval küll sündmuse ajaloolisuses, aga on fakt, et Luther tol aastal oma teesid avaldas ning nüüdseks on need ka kättesaadavad eesti keeles (vt Usuteaduslik ajakiri. Akadeemilise Teoloogia Seltsi väljaanne 1/2000, lk 66–76. Tõlkinud Urmas Petti). 31. oktoober 1517 on saanud kokkuleppeliselt reformatsiooni ehk usupuhastuse algusdaatumiks ning sel päeval tähistab meie kirik koos arvukate teiste evangeelsete kirikutega püha, mis kannab saksakeelses maailmas nimetust Reformationsfest (reformatsioonipüha), meil aga tuntakse seda usupuhastuspüha nime all.
Reformatsiooniga seotud pühi hakati luterlikus kirikus tähistama juba 16. sajandil. Erinevate kirikukordade järgi tähistati juba tollal üldise mälestuspäevana Lutheri sünnipäeva (10. november) ja tema surmapäeva (18. veebruar). Ka Augsburgi usutunnistuse üleandmist keisrile 1530 hakati tähistama omaette pühana.
Esmakordselt tähistati 31. oktoobril Lutheri teeside avaldamist 1617. aastal. Seoses 150 aasta möödumisega tollest sündmusest hakati 1667. aastal Saksimaa kuurvürsti Georg II korraldusel pühitsema 31. oktoobrit korralise reformatsiooni mälestuspäevana ning see kuupäev sai üldiseks enamikus maakirikutes.
Kui nelipühasid nimetatakse ristiusu kiriku sünnipäevaks, siis usupuhastuspüha on nimetatud luterliku kiriku sünnipäevaks. Tõepoolest – sündmused, mis vallandusid seoses Lutheri teeside avaldamisega, said viimaks aluseks uute (protestantlike ehk evangeelsete) kirikute tekkimisele, kuid see oli pikema ajaloolise protsessi tulemus ning 31. oktoobril 1517 ei sündinud veel mingit uut kirikut.
Õigupoolest ei tahtnud Luther üldse luua mingit uut kirikut, saati siis veel omanimelist. Kuni surmani luges meie usuisa end apostlite ja Kristuse juurde tagasiulatuva ülemaailmse Kiriku liikmeks. Uue kiriku tekkimine oli lihtsalt hädalahendus, sest kirik, millest Luther väärnähteid kõrvaldada lootis, ei võtnud tema üleskutseid kuulda.
Lutheri teesid räägivad
Lutheri 95 teesi ehk vaidluslauset ei olnud algselt mõeldud üldsegi laiemale üldsusele, vaid teoloogidele arutamiseks. Seetõttu olid teesid sõnastatud ladina keeles. Kuid sündmused kujunesid nõnda, et kavandatud teoloogide dispuut jäi toimumata, ent saksa keelde tõlgituna levisid teesid avalikkuse hulgas ja said aluseks usulistele vaidlustele väljaspool ülikooli ja akadeemilist maailma. Need vaidlused panidki aluse reale sündmustele, mida me nimetame reformatsiooniks ehk usupuhastuseks.
Lutheri teesid kõnelevad peamiselt meeleparandusest ja kritiseerivad tollases kirikus levinud indulgentside ehk patukaristuse kustutuskirjade levitamist. Tollase kiriku õpetuse järgi kuulusid meeleparanduse juurde kolm akti: inimene kahetses pattu, pihtis seda preestrile ning saanud preestrilt pattude andeksandmise ehk absolutsiooni, pidi ta oma patu hüvitustegudega heastama. Usuti, et absolutsioon kustutab küll patu igavese süü, kuid see ei vabasta inimest ajalikust karistusest, mis tal tuleb patu eest kanda kas maa peal või pärast surma puhastustules.
Tollane kirik õpetas, et patukaristusi saab kustutada heade tegudega, milleks oli enamasti juba hilisjuutluses oluline kolmik palve-paast-almused. Aga isiklikke häid tegusid sai asendada ka kellegi teise heade tegudega, neid n-ö patukahetsejale üle kanda ning indulgentsid olidki dokumendid, mis kinnitasid taolist ülekandmist.
Ülekandmispraktika oli seotud õpetusega Kristuse ja pühakute ülemäärastest heategudest, mis moodustasid nn kiriku aarde. Kirik võis vastavalt Jumala poolt antud meelevalalle jagada oma «aardest» igale patukahetsejale ning indulgents oli kirjalik tõend selle kohta, et kirik on jaganud patukahetsejale välja osakese oma aardest. Luther ei sea oma teesides kahtluse alla patukustutuskirjade müüki kui sellist, vaid arusaama, et patukustutuskiri mõjub ka puhastustules olevatele hingedele (22. ja 61. tees) ning petliku kindluse, et patukustutuskirja omamine tagab õndsuse (32. tees: «Igavesti neetud on koos oma õpetajatega need, kes usuvad, et võivad kustutuskirjadega olla kindlad oma õndsuses»).
Lutheri kriitika lähtus paljuski tema praktilisest kogemusest pihti vastuvõtva preestrina: paljud inimesed, kes olid ostnud endale indulgentsi, ei tulnud enam pihile, sest nad arvasid, et indulgents on kustutanud nende patukaristuse, ja ka patuga kaasneva süü. Igal juhul oli Lutheri indulgentside müümise vastu suunatud kriitika suhteliselt vaoshoitud ja mitte nii radikaalne, nagu paljud hilisemad põlvkonnad on seda arvanud.
Usupuhastuspüha tähendus tänapäeval
Igal kirikupühal on oma sõnum ja nõnda võime nüüd küsida, mis võiks olla usupuhastuspüha sõnum meie jaoks.
Probleem, mida Luther oma teesides kritiseeris, ei ole enam aktuaalne, sest tänapäeval kirik indulgentside-müüki ei praktiseeri. Kuid see ei tähenda, et me ei peaks enam meenutama tollaseid sündmusi.
Viimselt vallandas ju ikkagi just Lutheri patukustutuskirjade-kriitika sündmused, mille tulemusena tekkis luterlik kirik ja selles mõttes on usupuhastuspüha luterliku kiriku sünnipäev. Eeskätt markeerib ta aga ühe uue perioodi algust kirikuloos ja laias laastus võib öelda, et see periood kestab kuni tänaseni. See on periood, mida iseloomustab kirikute paljusus.
Ajast, mil Luther kirjutas oma vaidluslaused, on möödunud palju sajandeid, ning maailm ei ole enam täna päriselt selline, nagu ta oli tollal. Muutunud on inimese maailmapilt ja ka see, kuidas ta mõistab ennast ja oma usku. Paljudes küsimustes, mis Lutherit ja tema poolehoidjaid tollasest kirikust lahutasid, on tänaseks ka rooma-katoliku ja luterlik kirik teineteisele lähenenud.
Nõnda on see näitaks küsimuses õigeksmõistust, mis oli varem üheks suuremaks veelahkmeks kirikute vahel. Kuid sellele vaatamata võiks usupuhastuspüha olla siiski midagi enamat, kui vaid reformatsiooni mälestuse päev. Ta võiks olla päev, mis tuletab meile meelde kiriku vajadust pidevalt uueneda ja vajadust katsuda oma seisukohti läbi Jumala ilmutuse valguses.
Usupuhastuspüha tuletab meile ka meelde pideva meeleparanduse vajalikkust ning omal ajal konkreetselt patukustutuskirjade vastu tõstatatud kriitika sunnib meid ikkagi viimselt küsima, millele me rajame oma usu ja lootuse, ja kas alus, millele need rajame, on ikka küllaldaselt kindel. Küsigem siis seda endalt ja mitte ainult eeloleval usupuhastuspühal, vaid ikka ja jälle. autor Jaan Lahe,ttekst pärineb  ajalehest Eesti Kirik a 2002.

EELK vaimulikud jätkavad uuest aastast abielude riiklikku sõlmimist

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) piiskoplik nõukogu otsustas teisipäeval, 17. oktoobril Tallinna toomkirikus toimunud koosolekul, et riigi nimel abielu sõlmimise õigust omavatel luteri kiriku vaimulikel lubatakse jätkata abielude riikliku sõlmimisega ka pärast 1.  jaanuarit kehtima hakkava perekonnaseaduse redaktsiooni jõustumist, millega Eestis muutub ametlikult lubatuks sooneutraalne abielu.

Pärast perekonnaseaduse muutmist riigikogus käesoleva aasta juunis otsustas EELK konsistoorium peatada kuni piiskopliku nõukogu vastava otsuseni abiellumise avalduste vastuvõtmise riiklike abielude sõlmimiseks alates 1. jaanuarist 2024.

Teisipäeval Tallinna toomkiriku ajaloolises käärkambris toimunud piiskopliku nõukogu koosolekul arutasid piiskopid, kirikuvalitsuse liikmed, praostkondade praostid ja vaimulike konverentsi esindajad perekonnaseaduse uue redaktsiooni sõnastuse, sisu ja tähenduse üle. Analüüsiti, millised moraalsed või usulised takistused seaduse uue redaktsiooni alusel riiklike abielude sõlmimise õigust omavatele vaimulikele kaasnevad.

„Oluline on rõhutada, et riiklik abielu ja kiriklik abielu on olnud kogu aeg sisult ja tähenduselt erinevad. Uuest aastast Eestis kehtima hakkav olukord toob selle erinevuse veel rohkem esile, rõhutades samas kirikliku abielu pühadust“, kommenteeris peapiiskop Urmas Viilma.

Arutelu tulemusel pani peapiiskop hääletusele kolm alternatiivi edasiseks toimimiseks. Abielude sõlmimise lõpetamise, nendega senistel tingimustel jätkamise või täpsustatud tingimustel jätkamise vahel hääletades leidis piiskopliku nõukogu ülekaaluka toetuse viimane alternatiiv.

Otsuse kohaselt võivad EELK vaimulikud jätkata uuest aastast abielude riikliku sõlmimisega tingimusel, et registreeritakse mehe ja naise abielu. Lisaks peavad abiellujad vastama abielu teostumiseks vajalikele tingimustele nõnda nagu seda mõistab ja õpetab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

EELK piiskoplik nõukogu koguneb kaks korda aastas, et olla peapiiskopile abiks kiriku juhtimisel ja oluliste kirikuelu küsimuste käsitlemisel, samuti kiriku õpetuslike seisukohtade kujundamisel. Piiskopliku nõukogu liikmed on peapiiskop, piiskop, kaheteistkümne praostkonna praostid, kaks kaplanaatide esindajat, konsistooriumi liikmed ning kaks vaimulike konverentsi esindajat. Peapiiskop emeritus ja piiskop emeritus võivad piiskopliku nõukogu koosolekust osa võtta hääleõigusega.

Peapiiskopi kantselei

EELK tunnustas kiriku teenekaid töötegijaid, toetajaid ja vabatahtlikke abilisi

  1. oktoobril olid kiriku teenekad töötegijad, toetajad ja vabatahtlikud abilised palutud pidulikule tänujumalateenistusele ja sellele järgnevale koosviibimisele Tallinna piiskoplikus toomkirikus.

Tänujumalateenistusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, kantsler Andrus Mõttus ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Peapiiskop Urmas Viilma jutluse sõnum oli, et sõnadel on kaalu siis, kui need saavad tõeks meie enda tegudes. Nii kõnelesid ka pimeda jaoks, kelle Jeesus oli teinud nägijaks, tema teod rohkem kui sõnad. Viilma lisas, et siiski võib ka see, kes suuri sõnu ei tee, oma tegudega anda tunnistust headusest ja armastusest, sest tema teod kõnelevad enam kui sõnad või ka sõnade puudumine.

Peapiiskopi sõnul ühendab ka praegusel rahutul ajal, mil inimesed on üksteise vastu pöördunud, kõiki siiski vajadus armastuse järele. Ta lausus: “Hoidmise ja hoolimise sõnad kõlavadki kõige selgemalt hetkel, mil ümberringi valitseb müra ja kaos. Armastuse sõnum lööb kaosesse mõra, toob pimedusse valguse, ravib hingehaavad, sõlmib kokku purunenud maailma. Nõnda sünnibki ime, Jumala ime, mille kaasautorid võime olla meie kõik.”

Peapiiskop pöördus saalitäie rahva, “Jumala imede kaasautorite” poole: “Teie kõik, keda me täna tunnustame, aga ka kõik teised, kes te olete tulnud täna siia ja saanud oma tunnustuse kätte juba eelmistel aastatel. Te olete kõik teinud palju väikeseid imesid, pidamata oma armastusega tehtud tegusid erilise tähelepanu vääriliseks. Midagi, mida võib pidada Jumala ja inimese teenimiseks, ilma et te oleksite oodanud vastuteeneid.”

Tänujumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus said EELK teeneteristi 16 kiriku kaastöölist. Veel anti  14 EELK Teeneteristi tunnustusmärki, 10 EELK koostöömedalit, 58 EELK aukirja. Tänati tublimaid vaimulikke, juhatuse esimehi, kirikumuusikuid, laste-, noorsoo- ja diakooniatöö tegijaid ning  meediapreemia.

Tänuvastuvõtul said kokku pühakodasid toetanud ettevõtjad

10. oktoobril toimus EELK Konsistooriumi hoones (Kiriku plats 3) peapiiskop Urmas Viilma tänuvastuvõtt Kirikufondi toetajatele.

Oma tervituskõnes lausus Urmas Viilma, et Kirikufondi toetajate panus pühakodade renoveerimiseks on eelkõige toetus kultuurile. Annetustest rääkides lisas ta, et kümnist on ikka antud esimeses, mitte viimases järjekorras. Viilma esitas ettevõtjatele mõistuloo isast, kes enne surma palus endale matmise eel jalga tõmmata ühe soki. Teades selle ettevõtmise luhtumist juba ette, andis ta pojale õppetunni, et hauda keegi endaga midagi kaasa ei vii. Peapiiskop tänas kirikuid toetanud ettevõtjaid, kes on seda tõsiasja juba ammugi mõistnud.

Kirikufondi juhataja Janek Mäggi andis ülevaate EELK Toetusfondi tegevustest. Tõdedes, et Kirikufondi tegevus ettevõtjate seas on olnud üha edukam, avaldas ta lootust, et selle aasta lõpuks suudab fond ühisel jõul kokku saada juba 500 000 eurot.

Janek Mäggi kinnitas ka juba varem välja öeldut, et Kirikufondi missioon on korda teha kõik Eestimaa kirikud. Ettevõtja meenutas möödunud nädalavahetusel toimunud jumalateenistust, kus tal oli võimalus oma kodukirikule üle anda juubelikingiks saadud väärika 37 300 eurot. Mäggi vahendas samal teenistusel koguduse õpetajaks seatud Tanel Meieli sõnu, et kiriku kordategemise heaks polnud seni muud nõu kui palvetada – ja see toimiski.Järgmine fondi tähelepanu keskmes olev pühakoda on Viljandi Jaani kirik. Mäggi lausus, et ettevõtjate abiga loodetakse see korda saada Vabariigi aastapäevaks. Just selles kirikus toimub pidulik aastapäeva jumalateenistus Vabariigi Presidendi osavõtul.

Tulevikusihtidest rääkides nentis fondi juhataja, et korda on jäänud teha 100 kirikut. Selle eesmärgi saavutamiseks on tema sõnul vaja 100 ettevõtjat, kes võtavad oma südameasjaks teha korda üks pühakoda. Mäggi sõnul piisab, kui annetada ise ja ühtlasi kutsuda sõpru ning tuttavaidki annetama 10 eurot iga kuu.


)

Kirikufond jagab omalt poolt tänu ka laiemale ringile annetajatele, kes kirikute toetamise üleskutset on järginud: Pärnu Eliisabeti kiriku jõulukampaania raames ehib nüüdsest ühe annetaja koduseina Maara Vindi originaalteos, graafiline leht “Neitsi Maarja altar”.

Kirikufondi (EELK Toetusfond) nõukogu liikmed on Indrek Laul (esimees), Heiti Hääl, Marge Sophie Vinkelberg, Mart-Järvo Hirtentreu, Urmas Viilma ja Väino Kaldoja.

Toetajate seas on Ahti Aho, Enn Kunila, Urmas Sõõrumaa, Neinar Seli, Parvel Pruunsild, Karol Kovanen, Tiit Kõuhkna, Indrek Luukas, Aivar Berzin, Neeme Tammis, Armin Karu, Ott Kikkas, Aivar Aigro, Joakim Helenius ja Erki Kilu jpt.

Lia Virkus soovitab:KARAMELLINE ÕUNAKOOK

Kodumaine tordipulber Juubel annab tervele õuankoogile imelise karamellise maitse ja teeb koogi valmistamise imelihtsaks. Valmista kook suuremas ümmarguses vormis või väiksemal ahjuplaadil. 

1 pakk Juubeli tordipulbrit 

4- 5 õuna

200 g võid

1 tl kaneeli

Kate: 5 muna

2 sl nisujahu

1 dl suhkrut

näpuotsaga soola

 

Sulata või ja sega tordipulbriga. Kata 26 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga ja seejärel tainaga. Koori õunad ja tükelda. Jaota ühtlaselt tainale. Küpseta ahjus 180° juures 10 minutit. Vahusta munavalged soola ja suhkruga, lisa ükshaaval munakollased ja nisujahu. Tõsta õuntele ja küpseta ahjus veel 20 – 30 minutit. Vajadusel kata kook pealt fooliumiga.