Hetkel eetris:
Mõttekoda

Uudised

Lia Virkus soovitab: väikesed vaarikamoosikoogid


20 tk
Kui on kodus varuks vaarika-või muud hapukat paksu moosi, tasub küpsetada väikseid moosikooke, mis Rootsimaal on väga populaarsed. Hästi sobivad need kaasa ka suvisele piknikule.

200 g toasooja võid
1 dl suhkrut
1 sl vanillsuhkrut
4 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1-2 dl paksemat vaarikamoosi
20 paberist muffinivormi

Vahusta toasoe või tavalise ja vanillsuhkruga. Sega jahu küpsetuspulbriga ning sega võivahu hulka. Vormi tainast rull, keera toidukilesse ja lase tund aega külmkapis seista. Lõika rull 20 ühesuuruseks tükiks ja pane need paberist muffinivormidesse. Vajuta pöidlaga igaühte väike süvend ning tõsta sinna 1 tl vaarikamoosi. Küpseta 175kraadises ahjus 12-15 minutit.

Lia Virkus soovitab: Poole tunni liha-makaronipada 

Neljale kuni kuuele
Kevadisel karulauguhooajal kasuta küüslaugu ja basiiliku asemel ohtralt karulauku. Sega suur peotäis hakitud karulauku ja mõned supilusikatäied karulaugupestot valmis roa hulka enne serveerimist.

5-6 dl pennet või spiraalmakarone
500-700 g seakaelakarbonaadi
3 sl õli
2 dl puljongit või vett
1 punane paprika
400 g külmutatud köögiviljasegu
3 küüslauguküünt
2 tl kuivatatud basiilikut
maitse järgi soola ja musta pipart
Serveerimiseks 1 pott värsket basiilikut
Soovi korral Parmesani juustu

Keeda makaronid rohkes vees peaaegu pehmeks ja nõruta sõelal. Samal ajal pruunista suurema poti põhjas õlis kuubikuteks lõigatud liha, maitsesta soola ja pipraga. Lisa vesi või puljong ning hauta 5-10 minutit. Kui liha on poolpehme, lisa kuivatatud basiilik, tükeldatud paprika ja hauta veel mõni minut. Lisa ka külm köögiviljasegu ja keedetud makaronid. Keeda veel paar minutit ja lisa lõpuks ka hakitud küüslauk. Kuumuta kõik koos veel korra läbi ja sega hulka väiksemaks rebitud basiilikulehed, serveeri kohe. Soovi korral riivi peale juustu.

Rahvastikuminister: õigeusklikel ülestõusmispühadel tuleb hoiduda kogunemistest kirikutes ja kalmistutel


17.-19. aprillil tähistavad õigeusklikud ülestõusmispühasid. Eriolukorra tingimustes peavad ära jääma kõik rahvakogunemised nii siseruumides kui väljas, sealhulgas kirikutes ja kalmistutel.

Kirikutes ja kalmistutel ei tohi sarnaselt muu avaliku ruumiga eriolukorra ajal rahvakogunemisi toimuda. Eriolukorra reeglitest lähtuvalt peab ka kalmistul hoidma kinni 2+2 reeglist. „Sel aastal on pühade ajal kõige targem koju jääda. COVID-19 ei küsi aega ega kohta. Hoidke endid ja oma lähedasi, eriti emasid-isasid, vanaemasid-vanaisasid, kelle elu ja tervis on viirusega nakatumise korral eriti suures ohus,“ ütles Solman.

„Õigeusklikel on ülestõusmispühade traditsioonid väga suursugused, sest tegemist on nende jaoks kõigi pühade pühaga. Ülestõusmist tähistatakse piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mille juhatab sisse suure laupäeva keskööteenistus. Toimub ka ristikäik, värvitakse mune, käiakse lahkunud lähedaste haudadel. Kahjuks tuleb meil kõigil, ka õigeusulistel, sel aastal ülestõusmispühi teisiti tähistada. Tuletan meelde, et ka kalmistu on avalik ruum ja ka seal tohib korraga viibida maksimaalselt kaks inimest korraga vähemalt kahemeetrise vahega. Mälestame lähedasi sel korral teisiti,“ ütles Solman. Minister lisas ettevaatavalt, et viiruse leviku oht ei lõpe ülestõusmispühadega. „Meil tuleb arvestada, et viiruse leviku tõkestamiseks peame ilmselt ka lähikuudel hoiduma rahvarohketest kogunemistest ja korraldama oma elu selliselt, et säästa võimalikult palju enda ja teiste inimeste tervist. Üleminek eriolukorrast tavaellu peab toimuma tasapisi, et vältida uut haigestumiste puhangut,“ nentis Solman.

Minister ütles, et pühade ajal koju jäämist on oma pöördumistes palunud ka mõlemad õigeusu kiriku juhid, metropoliidid Stefanus ja Eugeni. Metropoliitide pöördumisi saab näha Siseministeeriumi Youtube’i kanalist.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) metropoliit Eugeni videopöördumine on leitav siit:
https://www.youtube.com/watch?v=rwQoU4LC4Xw&feature=youtu.be
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) metropoliit Stefanuse videopöördumine on leitav siit: https://www.youtube.com/watch?v=c2Vj5lZKJSg&feature=youtu.be

Eesti Kirikute Nõukogu üleskutse

Eestis kehtiva eriolukorra tõttu on küll kirikud praegu suletud, kuid eesootavate ristiusu tähtpäevade suure reede ja ülestõusmispüha jumalateenistused toimuvad siiski teleri, raadio ja veebi vahendusel.

Pöördumises koguduste ja kõigi Eestimaa inimeste poole kutsus Eesti Kirikute Nõukogu üles palvetama ja tegutsema pandeemia tõttu kannatavate inimeste ja ühiselu jätkusuutlikkuse eest:

“Palvetagem kõigi inimeste, eriti aga nende lähedaste hingerahu pärast, keda viirus on juba puudutanud. Palugem Loojalt tarkust arstidele ja teadlastele selle viiruse raviks ja peatamiseks ning valitsustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele selle vastases võitluses üle maailma.

Tehkem seda üheskoos ka eelseisvatel pühadel ja jumalateenistustel, mis tuuakse meieni televisiooni ja interneti vahendusel. Olgem selle võimaluse eest tänulikud ja kasutagem seda. Alljärgnevalt võime leida rida viiteid jumalateenistuste ülekannetele. Aidaku need tugevdada meie vaimset ühtekuuluvust ning tuua südamesse pühaderõõmu, mida väljendavad Jeesuse sõnad: “Mina elan ja ka teie peate elama.” (Johannese evangeelium 14:19)”

Suure nädala jumalateenistuste ülekanded televisioonis ja raadios

Eesti Rahvusringhääling

ETV

10. aprill kell 11.00-12.00 – Suure reede jumalateenistus Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna katedraalkirikus (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik)

12. aprill kell 11.00-12.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik)

ETV2

19. aprill kell 11-11.30 – Püha päeva palvus, teenivad EAÕK metropoliit Stefanos ja isa Sakarias Leppik.

ETV+

12. aprill kell 7.30-8.00 – Venekeelne palvus. Teenib ülempreester Rostislav Kozakevitš (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik)

19. aprill kell 7.30-8.00 – Venekeelne palvus. Teenivad  metropoliit Eugeni ja diakon Aristarh Sviridetski (Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik)

Vikerraadio ja Klassikaraadio

10. aprill kell 11.00-12.00 – Suure reede jumalateenistus Tallinna Mustamäe kirikus (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik)

12. aprill kell 11.00-12.05 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus Keila Baptistikogudusest (Eesti EKB Koguduste Liit)

Raadiojumalateenistuste ja -palvuste kohta Pereraadios ja Raadio 7 kanalil saab informatsiooni nende veebilehtedelt www.pereraadio.ee ja raadio7.ee.

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute jumalateenistused interneti vahendusel

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

09. aprill kell 15.00 – Suure neljapäeva jumalateenistus (Haapsalu Püha Johannese kogudus) – vaata siit

10. aprill kell 10.00 – Suure reede jumalateenistus (Tartu Pauluse kogudus) – vaata siit

11. aprill kell 21.00 – Ülestõusmisöö vigiilia (Vaikne laupäev; Põlva Maarja kogudus) – vaata siit

12. aprill kell 15.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Kuressaare Laurentiuse kogudus) – vaata siit

13. aprill kell 12.00 – Teise ülestõusmispüha jumalateenistus (Tallinna Piiskoplik Toomkogudus) – vaata siit

Rooma-Katoliku Kirik

(kõik allpoolnimetatud ülekanded on Tallinna pühade apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalist)

9. aprill kell 18.00 – Suur neljapäev. Viimse õhtusöömaaja Missa –  vaata siit

10. aprill kell 12.30 – Suur reede. Ristitee – vaata siit

10. aprill kell 15.30 – Suur reede. Issanda kannatusliturgia – vaata siit

11. aprill kell 22.00 – Kristuse ülestõusmine. Paasaöö vigiilia laupäeva õhtul–  vaata siit

12. aprill kell 11.30 – Kristuse ülestõusmise pühapäev. Missa eesti keeles – vaata siit

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit

10. aprill kell 12.00 – Suure reede jumalateenistus (Tallinna Oleviste kogudus, jutlustab pastor Heldur Kajaste – Pereraadio

12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Nõmme Baptistikogudus, jutlustab Eesti EKB Koguduste Liidu president pastor Erki Tamm) – vaata siit

12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Rakvere Karmeli Kogudus, jutlustab Eesti EKB Koguduste Liidu asepresident pastor Gunnar Kotiesen) – vaata siit

12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus(3D Kogudus, jutlustab pastor Mihkel Rehepapp) – vaata siit

12. aprill kell 14.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (vene keeles; Tallinna Betaania kogudus, jutlustab pastor Stepan Maerko) – vaata siit

Eesti Metodisti Kirik

10. aprill kell 11.00 –Suure reede jumalateenistus (Pärnu Agape Kogudus) – vaata siit

10. aprill kell 12.00 – Suure reede jumalateenistus (Tallinna Kogudus) – vaata siit

12. aprill kell 10.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Tallinna Kogudus) – vaata siit

12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Tartu Püha Luuka Kogudus) – vaata siit ja siit

12. aprill kell 13.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (vene keeles; Tallinna Kogudus) – vaata siit

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik

10. aprill kell 12.00 – Suure reede jumalateenistus (Lihula kogudus) –vaata siit

11.aprill kell 12.00 – Vaikse laupäeva jumalateenistus (Abja–Paluoja kogudus) – vaata siit

12. aprill kell 10.30 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Toompea kogudus) – vaata siit

12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Kuressaare/Nelikaare kogudus) – vaata siit ja vaata siit

12. aprill kell 13.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (inglise keeles; Fookus kogudus) – vaata siit

Toompea koguduse ülestõusmispühade teemaline veebileht, kus on tunnistusi ning ka suure reede ja ülestõusmispühade jumalateenistuse (mõlemal päeval kell 12.00) ülekande lingid, on aadressil www.rist.ee

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku koguduse näoraamatu grupp – TIMK  

https://www.facebook.com/groups/130524587076292/

Eestis elavaid õigeusklikke ning õigeusumaailma puudutava teabe jagamise näoraamatu grupp – Ortodoksia Eestis https://www.facebook.com/groups/131926387701

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik

Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakiriku koguduse ülekanded:

1. Facebooki grupis – vaata siit

2. Youtube’is – vaata siit

Tallinna Jumalaema Kiirestikuulja Ikooni kiriku koguduse ülekanded Youtube’is.

Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit

Jumalateenistuste ülekanded on jälgitavad aadressidelt kogudus.net ja otse.advent.ee

Kõiki salvestusi ja jumalateenistusi saab järele vaadata aadressil advent.ee/video

Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik

Jumalateenistused on jälgitavad siit.

Suure reede ristitee 2020

Eriolukorra tõttu ei ole võimalik korraldada oikumeenilist ristiteed Tallinna vanalinnas, nagu see on toimunud varasematel aastatel. EKN-i kodulehel www.ekn.ee ja Facebooki lehel https://www.facebook.com/EstonianCouncilofChurches/ avaldatakse ristitee tekstid, millede abil on võimalik läbida ristitee kodus või virtuaalses osaduses teiste kristlastega.

Lia Virkus soovitab: Aprikoosi – kohupiimapirukas

Aprikoosi – kohupiimapirukas
15-le
Ahjusoe pärmitaignal kohupiimapirukas maitseb parimalt samal päeval.
Kaunid kuldkollased aprikoosipoolikud teevad pirukast tõelise peolauaehte, paiguta nad ruudustikuna kui trips-traps-trullis.
Pärmitaigen:
2, 5 dl apelsinimahla või piima
25 g värsket pärmi
1 dl suhkrut
2 tl kardemoni
1 munavalge
U 7-8 dl nisujahu
1 tl soola
75 toasooja võid
Kohupiimatäidis:
400 g pakikohupiima
300 g hapukoort
1 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
4 sl vanillikastmepulbrit, Ekströms
2 suurt muna
1 väiksem purk aprikoosikompotti, 420 g
Määrimiseks 1 munakollane + 1 sl piima
Soojenda apelsinimahl või piim käesoojaks, lahusta väikses koguses vedelikus toasoe pärm. Lisa ülejäänud mahl ja lisa ka suhkur ning munavalge. Sega pool jahust kardemoniga ja lisa hulka, sega ühtlaseks ja jäta rätiku alla 10 minutiks kerkima.
Lisa hulka sool ja vähehaaval ülejäänud jahu. Lisa ka pehme või ja sõtku ühtlaseks taignaks. Sõtku, kuni tainas lööb kausi servadest lahti, vajadusel lisa veel väheke jahu.
Tõsta neljandik taignast kõrvale ja ülejäänud ¾-taigent tõsta küpsetuspaberile. Vajuta näppudega ovaalseks munakujuliseks taignaks, vajuta ääred kõrgemaks. Kata rätikuga ja lase 30 minutit kerkida.
Rulli kohe ka kõrvalepandud tainas jahusel pinnal laiali nelinurgaks, lase samuti räti all kerkida. Lõika tainas peenteks pirukapõhja pikkusteks ribadeks.
Klopi munakollane 1 sl piima või veega lahti ja määri taignaääred sellega. Sega omavahel täidiseained ühtlaseks ja laota põhjale. Laota taignaribad pirukale, moodustades ruudud ja lao nõrutatud aprikoosipoolikud ruutudesse kohupiimale. Määri ka peale pandud taignaribad munaga ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 20-25 minutit. Naudi väheke jahtununa.

Lia Virkus soovitab: spagetivorm kanaga

Spagetivorm kanaga neljale
Kogu pere lemmik, lihtne ja hea.
500 g broileri kintsuliha või -rinnafileed
2 sl oliiviõli
2-3 küüslauguküünt
1 suur sibul
1 purk (400 g) purustatud tomateid
1 dl ketšupit või tomatipastat või BBQ kastet
2 dl piima või kohvikoort
2 tl kuivatatud punet või basiilikut
Soola ja musta pipart, suhkrut
300 g spagette
200 g riivitud juustu
Kaunistuseks peotäis kirsstomateid ja ürte

Keeda spagetid pehmeks, nõruta sõelal.
Pruunista pannil õlis tükeldatud kanafileed, maitsesta soola ja pipraga. Tõsta ootele. Kuumuta samal pannil õlis ka hakitud sibul ja küüslauk klaasjaks. Lisa purustatud tomatikonserv, ketšup või tomatipasta, pune või basiilik, kuumuta üheskoos veel 5 minutit. Lisa pruunistatud kanatükid, koor ning maitsesta veel soola-pipra ning sutsukese suhkruga tomatite happesuse tasakaalustamiseks ning hauta kõike koos veel 5-10 minutit. Sega spagettidega kana-tomatikaste ning riivitud juust (jättes sellest peotäiekõik peale puistamiseks ootele). Maitse ja maitsesta vajadusel veel soola-pipraga, kuna pasta imab soola kiirelt endasse ja segu võib ikka mage tunduda. Kalla õliga määritud ahjuvormi, puista üle kõrvalepandud juustuga ning kaunista ürtide ning poolitatud kirsstomatitega. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 15-20 minutit, kuni juust kaunilt sulanud. Serveeri värske salatiga!

Rahvastiku minister Riina Solmani pöördumine neile, kes keelust üle astuvad.

See paastuaeg on tavapärasest paastuajast erinev. Varasematel aastatel on paastu ajal kristlased ikka jätnud kõrvale oma tavapäraseid harjumusi. Osa kristlaskonnast on piiranud oma toidulauda paastu aja toitudega. Või kui oleme piiranud paastuajal oma teisi tarbimisharjumusi, siis on tehtud seda vabast tahtest ja oma usuveendumuste kohaselt. Sel aastal on paastuaeg aga teistsugune ja me peame seadma oma tegevustele teistsuguseid piiranguid. Need piirangud ei tule aga meie vabast tahtest või usuveendumustest, vaid vajadusest kaitsta inimelu.

Rohkem kui nädal tagasi keelas vabariigi valitsus erinevaid avalike sündmuste läbiviimise, nende hulgas ka jumalateenistuste läbiviimise kirikutes ja koguduste hoonetes. Tänaseks on kogunemiste piiramine muutunud veelgi rangemaks ning nende piirangute järgimist jälgitakse ning rikkumistele järgnevad sanktsioonid. Nendegi piirangute eesmärk on piirata tingimusi viiruse levikuks ja kaitsta nõnda kõikide inimeste tervist ja elu.

Need piirangud teevad selle paastuaja või teise nimega kannatuseaja eriliseks. Ristiinimestel tuleb praegu loobuda jumalateenistusteks kogunemiseks. See võib olla meile kannatuseks, sest kes ei tahaks olla koos oma õdede ja vendadega.

Aga praegu on õige aeg mõelda Matteuse evangeeliumi 18 peatükis kirja pandud Jeesuse sõnadele: „Kus kaks või kolm on koos minu nimel, seal olen mina nende keskel” (Matteuse 18:20). Ning kui vaadata praegu kehtivatele liikumis- ja kogunemispiirangutele, siis positiivse külje pealt võib öelda, et kaks inimest võivad koguneda, kuid mitte rohkem.

Inimesele on aga algusest peale omane tahta teha seda, mille tegemine on keelatud. See on kirjas juba Piibli algusraamatus, loomisloos Aadamast ja Eevast, kes söövad vilja sellelt ainsalt puult, millelt Jumal on keelanud süüa.

Nii on ka praeguses viiruse leviku olukorras ja piirangute kehtides ikka leidunud inimesi, ka siin Eestis, kes on pidanud vajalikuks koguneda pühapäeval koguduse jumalateenistuseks.

Minu palve teile on, et järgime neid reegleid, mis meile koroonaviiruse leviku takistamiseks on seatud. Kaitseme oma käitumisega inimese elu, ärme sea elu ja tervist ohtu viiruse saamise või levitamise kaudu. Ärme pane proovile Jumala armu. „Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat,” ütleb Jeesus Matteuse evangeeliumis.

Koguduste jaoks on kinnitava ususõnumi jagamise kohaks televisioon ja internet. Neid kanaleid lisandub pidevalt ning alates 27. märtsist on lingid koguduste jumalateenistustele leitavad siseministeeriumi kodulehelt, samuti Eesti Kirikute Nõukogu lehelt. ETV2 on alanud eestikeelsed pühapäevased palvused, peagi algavad ETV+ kanalil venekeelsed pühapäevased palvused.

Me oleme kõik olukorras, millises mitte keegi meist varem ei ole olnud. Inimkonda räsiv viirus on meile kõigile katsumuseks. Andku Jumal meile kõigile tarkust ja jõudu ning peetagu rasketel aegadel meeles Vana Testamendi lauliku sõnu 23. psalmist: „Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; [su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind!]“ (Psalm 23:4).

Lia Virkus soovitab: kuumad tuunikala-juustusaiad

Kuumad tuunikala-kodujuustusaiad
6 tk
Kodus võiks olla ikka mõni tuunikalakonserv ja poleks paha ka purgike ananssitükke omas mahlas.
Nii on lihtne valmistada väga maitsvaid toitvaid kuumi võileibu.

6 viilu röstsaia, nt mitmevilja Leibur
200 g maitsestamata kodujuustu
1 tuunikalakonserv õlis, suured tükid või tomatis
1 väike ananassikonserv, 227 g
3 sl Hellmannsi majoneesi
1 tl sidrunipipart
50-70 g riivitud juustu
3 sl mädarõigast või võid saia määrimiseks
Soovi korral 3 sl pärlsibulaid kaunistuseks

Nõruta tuunikalakonserv õlist, sega kodujuustu, majoneesi ja enamuse nõrutatud ananassitükkidega ( tõsta osa ananassitükke kaunistamiseks kõrvale). Maitsesta segu sidrunipipraga.
Määri saiaviiludele võid või mädaõigast, jaga peale tuunikalasegu, laota igale saiale mõned ananassitükid ja soovi korral ka pärlsibulaid. Puista peale riivuustu. Küpseta 200 kraadi juuures pöördõhuga 10-15 minutit, kuni juust sulanud, saiad krõbedad ning kaunilt kuldpruunid.




Eriolukorra täiendavad meetmed

24.märts 2020 – 20:12

Tallinn, Stenbocki maja, 24. märts 2020 – Eriolukorra valitsuskomisjonis lepiti kokku täiendavad abinõud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Uued meetmed puudutavad inimeste vahelist distantsihoidmist avalikus ruumis, mis hakkab kehtima homsest ning kaubanduskeskuste ja täiendavate meelelahutusasutuste sulgemist.

„Ma palun meie kõigi veel tugevamat pingutust koroonaviiruse leviku tõkestamisel,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Peame käituma „meie“ ühiskonnana, mitte „minu“ ühiskonnana. See on kõigi Eesti inimeste huvides. Mida kiiremini koroonaviiruse levik lõpeb, seda kiiremini me naaseme tavapärase elurütmi juurde.“

Esiteks lepiti valitsuskomisjonis kokku, et avalikes kohtades nagu välistel mängu- ja spordiväljakutel, randadel, promenaadidel, tervise- ja matkaradadel ja siseruumides tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud kodudes ja juhtudel, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. See piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid. Inimeste vahelise ruumi piirang hakkab kehtima homsest, 25. märtsist.

Teiseks lepiti valitsuskomisjoni kokku, et alates 27. märtsist jäävad suletuks kaubanduskeskused, välja arvatud seal asuvad toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel.

Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.

Avatuks jäävates poodides tuleb järgida põhimõtet, et liikuda tohib kas üksi või kahekesi ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt 2-meetrit vahet.

Kõigi avatuks jäävate poodide sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. Avatuks jäävad poed peavad tagama nimetatud reegli täitmise.

Kolmandaks otsustati, et söögikohad ja baarid tuleb õhtul kella 22st sulgeda, toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu on lubatud ka pärast seda kellaaega.

Neljandaks suletakse meelelahutus- ja lõbustuskohad, näiteks keegli-, bowlingu ja piljardisaalid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid.

Piirangud vaadatakse üle kahe nädala möödumisel.

Täiendavad meetmed avaldatakse ka eriolukorra juhi korraldustena lähiajal, sellest teeme eraldi teavitust.

Peaminister ja eriolukorra juht Jüri Ratas teatas sotsiaalmeedias tehtud avalduses, et esimene inimene on Eestis viiruse seljatanud.

Veebruari lõpus saime esimese teate, et praeguseks tervet maailma haaranud koroonaviirus on jõudnud Eestimaale. Eile saime kinnituse esimese ametlikult tervenenu kohta, kes on Eestis viiruse seljatanud. Kindlasti hakkab selliseid julgustavaid sõnumeid lähiajal tulema üha rohkem.

Siiski kulub enne veel nädalaid ja kuid, kui saame naasta oma tavapärase elurütmi juurde. Seni peame tegelema viiruse leviku piiramisega nii ühiskondlikul tasandil, kui peab pingutama igaüks meist eraldi. Me kõik peame jälgima tervishoiutöötajate juhiseid, pidama kinni hügieenireeglitest ning vältima nii palju kui vähegi võimalik lähikontakte teiste inimestega. Samuti on mõistlik vältida pindade ja esemete katsumist, mis võivad olla viirusega saastunud ning sularaha asemel kasutada võimalusel teisi maksevõimalusi.

Valitsus astub samuti vajalikke samme, et viiruse levikut piirata, takistada Eestis uute kollete teket ning meie kõigi tervist kaitsta. Eile öösel otsustasime sarnaselt mitmetele teistele Euroopa Liidu riikidele sulgeda oma riigipiiri, et tõkestada viiruse piiriülest levimist. Loomulikult saavad Eestisse endiselt naasta kõik siinsed elanikud ning nende lähisugulased. Samuti tagame vajaliku kauba- ning toorainetranspordi, kui vedajatel puuduvad haiguse sümptomid.

Palun hoiame kõiki koroonaviiruse riskigruppidesse kuuluvaid inimesi, kelleks on kindlasti eakad ja krooniliste haigustega inimesed. Külmetushaiguste sümptomite puhul tuleks vältida otsekontakte oma eakate lähedaste ja tuttavatega. Samuti on suuremas nakatumisohus tervishoiutöötajad, politseinikud ja piirivalvurid, klienditeenindajad poodides ja mujal ning kõik teised, kelle töö nõuab rohket inimestega kokkupuutumist. Mõtleme ka sellele, et me ei seaks neid oma käitumisega nakatumisohtu.

Ja lõpetuseks. Hoolime üksteisest ning aitame üksteist. Märkame teiste raskeid olukordi ning anname neile vajadusel ja võimalusel oma tuge. Loomulikult kõiki ettevaatusabinõusid tarvitades, et koroonaviirus levida ei saaks. Koos saame neist rasketest aegadest kindlasti üle ning oleme ühiskonnana veelgi tugevamad.

Hoidke ja olge hoitud!