Talvekülmade aegu tuli Lootuse Küla tuletõrjujatel kahjutuld korduvalt kustutamas käia. Nagu tuli laastab kodusid, nii laastab akoholi- ja narkosõltuvus inimelusid. Seepärast on iga inimene, kes Lootuse Küla rehabilitatsiooniprogrammi läbib, erilise tähenduse ja väärtusega – taas on inimene ühiskonda tagasi tulnud. Igal neist tagasitulnutest on oma lugu, milles on paraku ka teistega sarnast allakäigu trepi etappides. Lootuse Külasse abi saama tulnu peab ka ise tahtma sõltuvusspiraalist vabaneda.
Programm, mida läbitakse, kestab kuni aasta ja selle aja sees on igal osalejal omad katsumused ja väljakutsed. Alanud aastal on programmist väljunud üks mees, ja pühapäeval, 18.märtsil, astub ühiskonda tagasi programmi läbinud naine. Tema on esimene naiste rehabilitatsiooniprogrammi läbinu. Huvi Lootuse Küla tegevuse vastu on maailmas suur. Juba on alustatud analoogse küla ehitusega Soomes. Kanadas töötab sarnane programm juba aastaid väga edukalt.
Lootuse Küla tegevjuht Viljam Borissenko tunnustab avalikkust positiivse toe eest ja märgib, et hiljuti avanes võimalus oma tegevtiimiga külastada Riigikogu, kus poliitikutega kohtudes arutati ka sõltuvusprobleemide lahendamise võimalusi Eestis. Viljam Borissenko lisab, et Lootuse Küla teeb mitmete kogudustega Eestis tihedat koostööd. Nii on tekkimas üks uus koostöövorm, milles Lootuse Küla pöördub koguduste liikmete poole, kes soovivad osaleda motivatsiooni tõstmise ja investeerimisoskuse arendamiskursustel(MI).
Ettepaneku ja üleskutse mõte on, et need, kes kogudustest on sellisest kursusest huvitatud, oleksid nõus maksma kursuse tasuks veidi suurema summa, mille abil koguneks raha osalustasu maksmiseks ka mõnele Lootuse Küla rehabilitatsiooniprogrammis osalejale. Selliselt panustades aidatakse rehabilitatsioonikursuse läbinut, kes saab ka MI kursusel osaleda, oma elu uute teadmistega üles ehitama asuda.
