Sissejuhatuse tegi peoperenaine – Raadio 7 juht ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant Helle Aan. Alustuseks tõi ajakirjanik välja praegusele meediale iseloomulikud märksõnad: meedia kui 21. sajandi turuplats, selle killustatus, erinevate platvormide rohkus ja internetipõhisus ning massimeedia suundumus muutuda klienditeenindajaks. See kõik tekitab küsimusi, kuidas kristlasena tänapäeval usku jagada.
Järgnevalt said sõna kristlike väljaannete esindajad, kes tõid välja, mis ühist, mis erinevat. Sõna enda tutvustamiseks said nii suurima auditooriumiga väljaande „Eesti kirik“ kõrval ka näiteks „Kristlik leht“, „Meie aeg“, „Koduteel“ ja „Teekäija“. Enamiku trükiväljaannete eelkäijaks olnud väljaanded alustasid juba esimese Eesti Vabariigi päevil ja taasalustasid 80ndate lõpu ärkamisajal hiiglaslike trükinumbritega. Tänaseks on need kukkunud umbes kümnendikule esialgsest.
Lisaks tutvustati audiovisuaalset meediat: Raadio 7, Pereraadio, Pildiraadio, Life TV ja Taevas TV .
Juttu tuli ka kristlikust raadiojaamast, mille sihtrühmaks on moslemid Helsingis. Timo Keskitalo tõi välja, et kanal on populaarne ja kuulajad saavad infot oma emakeeles tänu endistest kaasmaalastest Soome ümberasunutele.
Eesti inimese muutunud väärtusteadvusest andis videointervjuus ülevaate väärtusuuringu andmete põhjal sotsioloogiadoktor Andu Rämmer. Eesti võib paigutada sekulaar-ratsionaalsete ja eksistentsiaalse väärtusorientatsiooniga maade hulka, mida tuleb ka siinse meediatarbija puhul arvesse võtta.
Mitmeid meediaväljaandeid juhtinud Priit Hõbemägi rääkis meediainnovatsioonist. Kui traditsiooniliselt on peetud meediat infoedastusel omamoodi väravavahiks või filtriks ja usutud, et meediaväljaande käes on info monopol, siis nüüd on muutunud see, et igaüks võib olla kirjastaja, väljaandja ja ka produtsent. Meediaasjatundja sõnul teeb ta ise meedial ja ajakirjandusel vahet. Viimane on tema arusaamist mööda meedia vastutustundlikum osa.
Hõbemägi sõnul lagunes Gutenbergi ajast pooltuhat aastat püsinud ühesuunaline ajakirjandusmudel aastal 1995. Asemele tuli interneti universum, mis muu hulgas tähendab, et kui varem võisteldi turul teiste väljaannetega, siis nüüd kogu maailmaga. Meediainnovatsioon seisneb uute tehniliste lahenduste leidmiseks. Juhtmõtteks on pakkuda igal ajal, ükskõik kus, mida iganes. Meediasisu allub selgetele kompositsioonireeglitele, see esitatakse visuaalses vormis, seotud tekstid on lühikesed.
Kaasaegsetest meediakasutuse võimalustest oli kutsutud kõnelema peapiiskop Urmas Viilma enda Facebooki-lehe näitel. Peapiiskop leidis, et eelkõneleja mõistes kaasaegseks sotsiaalmeedia kasutajaks ta siiski ei kvalifitseeru, sest sotsiaalmeedia kasutajana on ta jäänud pigem Gutenbergi aega. „Peapiiskop Urmas Viilma“ Facebooki leht on tema sõnul pigem kui pult ühesuunalisteks kõnelusteks ja vaimuliku sõna jagamiseks, ilma sotsiaalse suhtluse võimaluseta. Peapiiskop avaldas, et enim jagatud ja järellainetust põhjustanud postitus tema Facebooki kontol on olnud ERMi interaktiivse eksponaadi, Maarja kuju, teemal. Mõnd ajakirjanikke huvitavat küsimust eelistab peapiiskop ennetada postituse avaldamisega, sest see hoiab hiljem korduvatele küsimustele vastamise aega kokku. Samuti annavad postitused ülevaate, millega luterliku kiriku pea oma tööaega sisustab. Peapiiskop andis Raadio 7-le üle ka EELK tänukirja.
Teoloogiadoktor Ingmar Kurg mõtestas lahti kristliku meedia rolli väärtuste kandjana. Tema soovitus oli kristlastel meedia vahendusel keskenduda mitte niivõrd uudiste ja tegevuste kajastamisele, kuivõrd kristliku sõnumi kuulutamisele.
