Hetkel eetris:
Päevasild

EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU AVALDUS “ARMASTAME LOODU(S)T”

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) pidas kirikujuhtide ja esindajate osalusel viimase üldkoosoleku enne suve, millega kaasnes Arvo Pärdi keskuses seminar “Armastame loodu(s)t”. 
Seminari avas Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder, kelle järel sai sõna Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. President keskendus oma kõne esimeses pooles Piiblile viidates usu, lootuse ja armastuse teemale keskkonnahoiu ja kliimamuutuste kontekstis ning esitas oma nägemuse sellest, kuidas kirikud saavad selles kõiges oma rolli täita. Oma ettekande teises pooles kõneles president Kaljulaid Eesti ja Euroopa Liidu rollist kliimapöördes, mis ees seisab.
Teise peakõnelejana oli seminarile kutsutud Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes rääkis loodushoiu ja teaduse vahekorrast ning sellestki, kui palju teadlased kliimamuutuste põhjustest teavad, või oskavad neid praeguste andmete põhjal seletada. Palju on aga veel selgusetut. Teada ja tõestatud on siiski see, et kliima on muutunud.
Loodust ja teoloogiast kõneles EKNi asepresident piiskop Philippe Jourdan, loodushoiust ja Euroopa kirikute koostööst rääkis Euroopa Baptistiföderatsiooni asepeasekretär Helle Liht. Seminari lõpetuseks tutvustas EKNi asepresident pastor Meego Remmel EKNi täiskogu poolt täna Laulasmaal vastu võetud avaldust „Armastame loodu(s)t“.

EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU AVALDUS “ARMASTAME LOODU(S)T”
Eesti Kirikute Nõukogu on mures ökoloogilise olukorra pärast maailmas. Samas otsime võimalusi praktiliseks koostööks kristlike konfessioonidega. Ökoloogilised teemad ning ühine mure loodu olukorra pärast ühendab kristlasi aina rohkem nii mõtte- kui elulaadis.
Keskkonnasäästlik ja roheline mõtteviis on ülimalt aktuaalne. Tänu sellele pakub looduhoid häid võimalusi dialoogiks laiemalt, ka kirikukaugete inimestega.
Antud teemavaldkond on hea kokkutulemise ja koostöö võimalus ka kiriku ja teaduse vahel. Ühelt poolt vajavad kirikud Jumala kingitud loodu paremaks hoidmiseks kindlasti teadlaste abi, kellelt saada täpsemat teavet looduse tervisliku seisundi kohta ja kellega konsulteerida efektiivsete loodushoiu meetodite osas. Teisalt saavad kirikud teadlaste kõrval meelde tuletada, et puhtalt tehnoloogiaga me ökoloogilist kriisi ei lõpeta, vaja on ka inimkonna mõtteviisi ja suhtumise muutumist.
– Me armastame loodu(s)t, kuna selle Loojaks on Jumal, kes on armastus ja kutsunud meidki armastama.
– Me parandame meelt, kuna oleme patuste inimestena eksinud Jumala ja tema loodu vastu, kahjustades nii oma loomispärast olemist kui ka suhet Looja ja kogu looduga.
– Me hoiame loodut, kuna Looja on usaldanud selle meie kätte, et me selle eest tema tahte järgi hoolt kannaksime.
– Me teadvustame, et kuna Kristuses võetakse kokku kõik, mis on taevas ja maa peal, on meie missioon siin maailmas olla jumalanäoline uus loodu, kes kannab hea majapidajana hoolt kõige eest, mis kuulub algselt ja viimselt Jumalale.
– Me kutsume Jeesust järgides õppima ja õpetama head loodu(s)hoidlikku eluviisi.

Reklaam