„Alandlikkuse ja Issanda kartuse tasu on rikkus, au ja elu.” (Õpetussõnad 22,4)
Kui Benjamin Franklin oli 22-aastane, elas ta Philadelphias ja oli just pääsenud koormavast õpipoisiametist. Ta püüdis iseeenast leida. Franklini südmes põles üks küsimus: „Mis on minu elus kõige tähtsam?” Vastuseks leidis ta 12 voorust – väärtused, mis tema edasises elus määravaks said. Need olid kannatlikkus, vaikus, kord, otsustusvõime, kokkuhoidlikkus, töökus, siirus, õiglus, tasakaalukus, puhtus, rahulikkus ja karskus. Franklin näitas seda nimekirja eakale kveekerist sõbrale ja küsis tema arvamust. Sõber ütles: „Benjamin, Sa oled unustanud kõige olulisema.” Üllatunult uuris Franklin nimekirja. „Alandlikkuse.” Franklin lisas selle oma nimekirja. Ta jaotas elu 13 nädalasteks tsükliteks ja keskendus igal nädalal ühele voorusele. 70-aastaselt hakkas ta oma elu ja vooruste üle mõtisklema. Kuigi Franklin leidis, et oli enam-vähem kõik saavutanud, ütles ta alandlikkuse kohta: „Ma ei saa kiidelda suure edu üle selle vooruse reaalsel saavutamisel, kuid mul on olnud edu selle näilisel omandamisel”. Piibel ütleb, et „alandlikkuse ja Issanda kartuse tasu on rikkus, au ja elu..” (Õp 22,4) USA teoloog Jonathan Edwards on öelnud: „Mitte miski ei hoia inimest saatana käeulatusest väljas nii hästi kui alandlikkus.” Kui on midagi siin maailmas, mida Sinu ego ei otsi ega ihalda, siis on see alandlikkus. Küll aga sõltub tõeline kestev edu just alandlikkusest.
Piiblisalmid tänaseks: Koloslastele 1-4
