„Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus!“ (Õpetussõnad 13,3)
Karmid sõnad võivad kuulja kõrvad lukku panna ning nii ei kuula nad Sind enam. Kui Juudas Jeesuse reetis, siis ei korraldanud Jeesus vasturünnakut, olles võinud ingliarmee endale appi kutsuda. (vt Mt 26,53) Rahvajõuk tuli ja võttis ta kinni. Sel hetkel tõmbas Peetrus mõõga ja raius ülempreesri sulase parema kõrva maha. „Aga Jeesus kostis: „Jätke see!” Ja ta puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks.“ (Lk 22, 51) Peetrusel oli komme kuulamise asemel rääkida ning segada end asjadesse, mis temasse ei puutunud. Ta pidi õppima Jumalat ootama ning alandlikkust ja eristamisevõimet harjutama. Jumalal olid temaga suured plaanid, kuid neid ei saanud täide viia inimeste kõrvu raiudes maha raiudes. Enesevalitsust ei saa suvalisel hetkel kaotada. Selle asemel tuleb olla Jumala Vaimu osas tundlik. Kui Jumal Sind vaikima kutsub, siis tähendab see, et olenemata olukorrast ja sellest, kas Sul on õigus, tuleb lihtsalt suu kinni hoida. Pead ka õppima, et Jumal ei ole Sulle selgitust võlgu. Kontrollimatult oma sõnu loopides võid takistada oma vaimset kasvu ja Jumala õnnistusi. Võid mõelda, et valimatu sõnakasutus ei ole nii suur patt kui seda on näiteks varastamine või petmine. Kuid pane järgmist kirjakohta tähele: „Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus!“ (Õp 13,3) 2Kn 6:8-20 Ef 1:15-23
