„Nõnda andis Issand Iisraelile kogu maa, mille ta vandega oli tõotanud anda nende vanemaile ja nad pärisid selle ning elasid seal.“ (Joosua 21,43)
Kolmes kirjakohas, kolm korda ütles Joosua inimestele, mida Jumal teha lubas. 1) „Nõnda andis Issand Iisraelile kogu maa, mille ta vandega oli tõotanud anda.“ (Jos 21,43) 2) „Ja Issand andis neile rahu ümberkaudu, nõnda nagu ta nende vanemaile oli vandega tõotanud.“ (Jos 21,44) 3) „Ainsatki sõna ei langenud tühja kõigist neist headest sõnadest, mis Issand oli rääkinud Iisraeli soole, vaid kõik läks täide. (Jos 21,45) Kuussada aastat enne seda lubas Jumal Aabrahamile: „Ja Issand ilmutas ennast Aabramile ning ütles: „Sinu soole ma annan selle maa!” (1 Ms 12,7) Kui Aabraham suri, siis kuulus talle vaid Saara hauapaik. Tema järeltulijad olid heal juhul viljajääkide korjajad ja halvimal juhul nelisada aastat Egiptuses orjad. Mooses juhtis neid, kuid ei jõudnud Kaananisse. Jumal lubas Aabrahamile: „Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!” (1Ms 12,2-3) See lubadus täitus osaliselt Joosuaga ning täielikult Jeesusega. Jeesuses on kõik rahvad õnnistatud. Temas on igal lootus ja võimalus päästeks. Pole ime, et apostel Paulus kirjutas: „Sest Jumala tõotused, millised iganes need olid, on Kristuses „jah”.“ (2Kr 1, 20) Meie Jumal annab lubadusi ja täidab need. Kui Su Jumal lubab midagi, siis võid sellega arvestada, „sest ustav on, kes seda on tõotanud.“ (Hb 10, 23)
Kg 4-6 Jh 11:1-16 Ps 76 Õp 29:17-18




