“Kiida, mu hing, Issandat…” Psalm 103:2
Piiblis samastatakse Jumal valgusega ning valgus omakorda pühadusega. “Jumal on valgus, ja temas ei ole mingit pimedust.” (1Jh 1:5). Paulus ütles, et Jumal “…elab ligipääsmatus valguses…” (1Tm 6:16). Pühakiri viitab Kristusele, kes on “…püha, veatu, laitmatu, patustest lahutatud…” (Hb 7:26). Kuidas tuleks sellisele Jumalale läheneda? Kas nagu audiitorile, kui Su raamatupidamises asjad korras pole? Kas nagu diktaatorile, kelle käes on elu ja surm? Ei, Jeesus ütles, et meil tuleks palvetada: “Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi!” (Mt 6:9). Siin ongi vastus! Sul tuleb südame põhjast lähtuva austusega minna Jumala kui isa ette, kes Sind väga kalliks peab ja Sulle vaid parimat soovib. Sedamööda, kuidas Su aukartus Jumala ees kasvab, hakkavad elu jooksul tekkinud hirmud kahanema. Tervikpilt Jumalast muutub suureks julguseks, kui Sul on aga Jumalast vaid väike pilt või fragment tervikpildist, ei tekita see raasugi julgust. Pisuke Jumal ei saa Sind aidata, kui vähktõbi ründab, kui peres on probleemid või Sul pole millegi eest arveid maksta. “Tee mulle üks teene”-tüüpi Jeesust on küll hea kleebisena auto armatuurlauale kinnitada, kuid sellest pole hirmude võitmisel põrmugi kasu. Sul on vaja võimsat Jumalat, kes samaaegselt Su ego pisendades suurendab usku ja suudab Sind üllatada. Taavet kirjutas: “Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved. Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga. Tema täidab su suu heaga…” (Ps 103:2-5).
Piiblisalmid tänaseks: Ilmutuse 17-19




