Võidupüha
„Meie ei ole ju iseendast kõlblikud, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt.“ (2. Korintlastele 3, 5-6
Dr O. Hallesby kirjutas oma raamatus „Palve“ („Prayer“) järgmist: „Palve ja abitus on omavahel seotud. Vaid abitud suudavad tõeliselt palvetada. Palve on Jumalale iga päev öelda, milles me end abituna tunneme. Palvesoov tekib iga kord, kui Jumala Vaim rõhutab meie abitust ja kui mõistame, kui võimetud me oma loomuselt oleme uskuma, armastama, lootma, teenima, ohverdama, kannatama, Piiblit lugema, palvetama ja patustele soovidele vastu olema.“ End abituna tundmine ei ole sama, mis lootuse kaotamine või end mitte väärtuslikuna tundmine. Abituse tundmine on Jumalat täielikult sõltuvuses olemise tunnistamine. Jeesus ütles: „Minust lahus ei suuda te midagi teha.“ (Jh 15,5) Jumal ei anna Sulle ülesannet, milleks Sul teda vaja ei lähe. Ta ei anna Sulle ülesannet, milleks Sul pole vaja tema abi, soosingut ja armu. Kõik Jumala antud ülesanded, mida oma elus teed, on loodud selleks, et temast aina rohkem sõltuvuses oleksid. Kui teed midagi, milleks Jumalat vaja ei ole, siis küsi endalt, kas see ülesanne on üldse Jumala antud. Paulus kirjutas: „Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu. Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt.“ (2 Kr 3, 4-6) Taavet nautis kuningaks olemisega seotud hüvesid, kui ometi kirjutas ta: „Mina olen vilets ja vaene, aga Issand mõtleb mu peale! Sina oled mu abi ja mu päästja! Mu Jumal, ära viivita!“ (Ps 40, 18) Sõna tänaseks päevaks on – sõltu alati Jumalast! 1 Sm 1-3 Mt 21:33-46 Ps 8 Õp 16:8-11
